Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/15/6665831t1hc168.jpg)
Tartu Postimehe veebilehel ilmus eile uudis, kuidas emadepäev võttis nelja inimese jaoks ebameeldiva pöörde, sest rikke tõttu tuli neil veeta ligi kolmveerand tundi Tasku keskuse liftis lõksus. Kannatanute kinnitusel oli õhupuudus suletud liftis lõpuks nii suur, et välja päästetud inimesi pidi turgutama kiirabi. Liftid asuvad keskuse Turu tänava poolses küljes ja sooja ilmaga on need umbsed. Seoses sellega küsis Tartu Postimees, millised on nüüdisaegsed nõuded liftidele?
Vastab tehnilise järelevalve ameti (TJA) tehnikaosakonna peaspetsialist Reino Bürkland:
Tasku keskuse liftid on TJA andmetel paigaldatud 2008. aastal. Liftid peavad vastama paigaldamise hetkel kehtinud nõuetele: antud juhul standardi EVS EN 81-1 nõuetele. Liftide kasutamist reguleerib seadme ohutuse seadus.
Kas liftides peab olema sundventilatsioon? Või piisab õhuavadest või konstruktsiooni vahede kaudu immitsevast õhust?
Sundventilatsioon nõutud ei ole, tootja võib pakkuda seda lisavarustusena. Standardi EN 81-1 p 8.16.1 järgi peavad lifti kabiini alumises ja ülemises osas olema ventilatsiooniavad, mis mõlemad peavad moodustama vähemalt ühe protsendi kabiini kogupinnast. Samuti peavad lifti šahtis olema ventilatsiooniavad.
Kas leidub ka eeskirja, mis reguleerib, kui kiiresti peavad inimesed liftist välja pääsema?
Eeskirja, mis reguleeriks inimeste evakueerimise aega liftist, ei ole kehtestatud. Inimeste evakueerimise kiirus sõltub rikke tüübist, hoolduslepingust (milles on üldjuhul kajastatud hooldusettevõtte reageerimisajad riketele) ja kaubanduskeskuse enda töötajate pädevusest. Lihtsamate rikete puhul on lifti omanikul endal piisava pädevuse korral võimalus erivahenditeta (v.a masinaruumi/juhtkilbi võti, kus paikneb piduri vabastamise hoob) inimesi päästa.