Skip to footer
Päevatoimetaja:
Kelly Olesk
+372 739 0375
Saada vihje

Kääriku spordibaas puhkeb tasapisi uuesti õide

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taamal ehitatav sportlaste majutushoone lihtsalt peab 22. juuniks valmis saama, sest alates 23. juunist on see kuni septembrini välja müüdud, kinnitas Tehvandi spordikeskuse juhatuse liige Kristjan Karis.

Viiekümneks aastaks Tartu ülikooliga Kääriku spordibaasi kasutamise lepingu sõlminud Tehvandi spordikeskus tahab aastaks 2020 kogu kompleksi korda teha ja sinna mitu rajatist juurde ehitada. Tõsi, kas selleks kõigeks eraldatakse raha loodetud tempos, näitab aeg.

Äsja väljastas Otepää vallavalitsus Tehvandi spordikeskusele Kääriku baasi arendamiseks üheksa ehitusluba. «See näitab, mida kõike me teha tahame,» rääkis Tehvandi spordikeskuse juhatuse liige Kristjan Karis. Ta nentis, et sugugi mitte kõigil ideedel pole veel riigi toetust. Kompleksi arendamist on rahastanud riik sihtasutuste toetamiseks mõeldud eelarvest.

Suveks välja müüdud

Kogu kompleksi väljaarendamine läheb hinnanguliselt maksma 11,4 miljonit eurot. Sellest 800 000 eurot kulub jalgpalliväljakule, umbes 2,5 miljonit staadionile, spordihallile kolm miljonit, loetles Karis.

Kääriku spordikeskuse tenniseväljakud. / Arvo Meeks / Valgamaalane

Parasjagu ehitatakse veetöötlusjaama ja puhastit. Need olid olemas ka varem, kuid elu on edasi läinud ja aastakümneid vanade jaamade asemele kerkivad uued. Kõige suurem töö käib praegu aga majutuskeskuse juures, mille ehitus on jõudnud viimistlusjärku. «22. juuniks peab see valmis saama, sest juba 23. juunist on maja välja müüdud,» muheles Karis.

Õueala peab saama korrastatud 3. juuniks, sest just sellele päevale on kavandatud Kekkose jooks. Lisaks peetakse kohe majutusmaja kõrval tenniseväljakutel 3. juunil Eesti kuni 12-aastaste tennisistide GP-turniiri.

Ehituse teine etapp algab eeldatavasti järgmisel aastal. Siis ootab rajamist kunstmuruga jalgpalliväljak ja suur autoparkla selle juures. Karis selgitas, et jalgpallimängijaid on väga palju ja nende laagrid käivad Käärikul meelsasti. 

Sügiseti ja kevaditi ei saa aga murustaadionit alati kasutada ja nii jääb ka laagrite elu soiku. Kunstmuruväljak võimaldaks tema sõnul treeninguid jätkata just neil aegadel, mil see praegu pole võimalik.

Edasi kavandatakse majutuskeskuse kõrvale uut, kolme väljakuga pallihalli. Praegune suur saal vastab mõõtudelt küll võrkpallinõuetele, kuid korvpall vajab juba avaramaid tingimusi. Vanast saalist praeguse hoonekompleksi juures tahab spordikeskus kujundada kahevõitlusesaali, kus leiaksid koha näiteks maadlus, poks ja teisedki sisealad.

Kääriku järv.

Kergejõustikustaadioni seisund on nii vilets, et selle asemele peab päris uue ehitama. Uuendusena tuleb sinna üks varjualune rada, kus saab ka vihmaga treenida.

Jõusaal jääb praegusesse kohta. Konverentsimajas on aga plaan avardada toitlustamisvõimalusi. Vanas majutushoones on 102 kohta. Kas selle suurendamine võetakse samuti ette, näitab juba tulevik ja külaliste soov. Koos uue majaga tuleb majutuskohti 248. «Suveperioodi nõudlus näitab, et sellest jääb juba praegu natuke vajaka,» ütles Karis.

Sama kinnitas ka Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg. Tema sõnul ei mahu Käärikule sugugi kõik laagrid, mida spordiklubi tahaks korraldada, ja otsida tuleb teisi võimalusi.

Hea maine sportlaste seas saavutas Kääriku Lembergi sõnutsi 1960. aastatel, mil see oli piirkonna parim spordibaas. Tema arvates oli ülikoolil õige otsus anda baas Tehvandi kasutusse, et riik saaks seda edasi arendada. 

Ta leidis, et Kääriku pole oluline keskus mitte ainult Eesti spordi järelkasvule, kes seal põhiliselt treenib, vaid ka tippsportlastele. Ta rääkis, et harvad pole olnud juhud, kui mujalt maailmast Euroopasse suurvõistlustele saabuvad sportlased ja treenerid uurivad, kas neil oleks võimalus Käärikul aklimatiseeruda. 

Uuendusena tuleb sinna üks varjualune rada, kus saab ka vihmaga treenida.

«Praegu ei ole Kääriku ehk veel tippsportlaste võõrustamiseks valmis, aga mõne aasta pärast loodetavasti juba on,» lisas Lemberg.

Veelgi pikem plaan on targa Kääriku idee, kus koostööpartnerite abil soovivad spordi eestvedajad, arvutikeeles öeldes, sporti sisse häkkida. 

Teisisõnu, arendada välja kõrgtehnoloogilisi võimalusi, kus lisaks sportlase tehnika videoanalüüsimisele on plaanis hakata uurima toidu ja joogi, füsioloogia, tuju ja isegi une mõju sooritusele. Samuti seda, kuidas mõjutab füsioloogiat ja kehalist aktiivsust õhutemperatuur ning -kvaliteet.

Tööd ka Otepääl ja Elvas

Lisaks Käärikule on tegemisi ka Tehvandil, kus on tarvis rajada uut torustikku, et suurendada kunstlume tootmise võimalusi. 

Ka rolleriraja asfaltkate asendatakse uuega tõenäoliselt juba järgmisel aastal. Samal ajal on alustatud detailplaneeringut Elva külje all Tartumaa tervisespordikeskuses, millest Tehvandi tahab kujundada rahvusvahelise laskespordibaasi. 

Üksteisega konkureerima Elva ja Tehvandi tulevikus ei hakka, sest Tehvandile jääb üksnes laskesuusatamise osa, selgitas Karis. Elva keskus on aga mõeldud laiemalt laske­spordile.

Plaanitud tööd Kääriku baasis

  • Sportlaste majutushoone, kunstmuruga jalgpalliväljak, parkla, pallimänguhall, staadion, remont seminari- ja toitlustushoones, praeguse saali ümberkohandamine, saunade laiendus, rannaala uuendamine jm.

Allikas: www.kaariku.ee

Kommentaarid
Tagasi üles