Tartu muuseumidest: liita ja lahutada, korrutada ja jagada

Marge Rennit Foto: Erakogu

Tartu plaanib liita linnamuuseumi ja mänguasjamuuseumi. Kuidas paistab see plaan asjaosalistele? Kui palju mõjutab Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimine ülejäänud muuseumide külastatavust? 

Tartu on muuseumide Meka. Tsiteerides lugupeetud arhiivindusprofessori, ajaloolase ja poliitiku Aadu Musta öeldut Tartu uue arhiivihoone Noora avamisel: Tartu on Eesti mälu pealinn. Vaevalt leidub ka lähemate või kaugemate naabrite juures palju sama suurusjärgu linnu, kus asuks nõnda palju muuseume. Selle üle tasub olla uhke. 

Samas on muuseumide tegevusvaldkond palju avaram, kui see avalikkusele esmapilgul paistab, ning potentsiaal palju suurem, kui seda osatakse näha ja ära kasutada. Muuseum kogub, säilitab, korrastab, dokumenteerib, avalikustab, eksponeerib, harib, korraldab, uurib, publitseerib, kaasab ...

Tartu trükimuuseumi eestvedaja, linnavolikogu liige Lemmit Kaplinski arutles oma artiklis (TPM, 17.04) Tartu muuseumide külastatavuse ja üldise olukorra üle Eesti Rahva Muuseumi hoone valmimise järel. Külastajate arv, mis on vaid üks muuseumi tegevust peegeldav kriteerium, on liiga sageli saanud peamiseks mõõdupuuks. 

Mõistagi pakuvad muuseumid mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi, muuseum on ka tähtis õppe ja enesetäienduse, kogukonnatunde ning eneseteadvuse kasvatamise paik. 

Tahan rääkida ka muuseumide tegevuse avalikkuse eest enam varju jäävatest külgedest: vastata küsimusele, mida nad seal muuseumides päevad läbi teevad. Suur osa muuseumis tehtavast tööst on kogudega seotud. Just kogude komplekteerimine, haldamine ja rahvale kättesaadavaks tegemine on muuseumitöö tähtsamaid lõike. 

Muuseumide kogud moodustavad olulise osa rahva või piirkonna kultuuripärandist. Muuseumides töötavad inimesed, kes kujundavad ja säilitavad kogusid, kannavad tõsist vastutust meile eelnenud ja järgnevate põlvkondade ees. Nende vastutus seisneb kaalutletud, tarkade otsuste tegemises kogude komplekteerimisel ning hea seismises kogudesse kuuluvate museaalide pikaajalise ja turvalise säilimise eest. 

Samuti vastutab mineviku ja tuleviku ees muuseumi omanik või asutaja, kes tagab kogude säilitamiseks vajalikud tegevuskulud ja investeeringud. 

Muuseumi kogu koosneb alakogudest, näiteks ühe tavapärase piirkonna ajaloo muuseumi (nagu Tartu linnamuuseum kindlasti on) kogu moodustavad esemekogu, arheoloogiakogu, arhiivimaterjalide kogu, fotokogu, numismaatikakogu, kunstikogu ja audio-videomaterjalide kogu. Erinevast materjalist (metall, puit, tekstiil, paber, plast, arvutifailid jms) esemete säilitamine nõuab erinevaid hoiutingimusi. 

Alakogu eest vastutab koguhoidja, kellel peavad olema mitmekülgsed teadmised, sest ta osaleb kogu täiendamisel ja tema ülesanne on dokumenteerida museaale. 

Tänapäeval käib see arvutis, üldiselt kasutatakse selleks Eesti muuseumide infosüsteemi MuIS. Info MuISiga liitunud muuseumide kogude kohta on internetis avaliku vaate kaudu (www.muis.ee) kõigile huvilistele kättesaadav. 

Museaalidega seotud info sisestamine sellesse süsteemi on väga töömahukas, kuid see on ainuvõimalik tee muuseumikogude kättesaadavamaks muutmisel ja muuseumide nüüdisajastamisel. 

Muuseumide roll kultuurimälestiste säilitamisel kasvab muinsuskaitsereformi elluviimisel aastast 2019. Tartu linnamuuseumi ülesanne on säilitada kõik Tartus arheoloogiliste kaevamiste käigus saadud leiud. Niisuguse korralduse tulemusel on muuseumis kujunenud väärtuslik arheoloogiakogu, mis on väga oluline allikmaterjal kodu- ja välismaistele uurijatele. Just sellise koostööga saame nii muuseumikogu esemete kui ka kunagiste tartlaste kohta uusi andmeid, mis veel kümmekond aastat tagasi tundusid mõeldamatud. 

Lisaks on muuseumi arheoloogiakogu asendamatu allikas Tartu ülikooli arheoloogiatudengite lõputööde kirjutamisel ja arheoloogiapraktika paik. Muinsuskaitsereformi teostumisel loodab muuseum senisest veel suuemale riigi toele üleriigilise tähtsusega kogu säilitamisel.

Muuseumide roll haridusasutusena muutub järjest tähtsamaks. Muuseumid saavad pakkuda tavakoolist erinevat õpikeskkonda ning toetada nii õppekavapõhist kui ka aineülest õpet. Muuseumidel on potentsiaali osaleda haridusprotsessis senisest tunduvalt enam. 

Ühelt poolt on muuseumiõppele piirid seadnud intensiivsed õppekavad, mis ei võimalda õpilastel sagedasti muuseumiprogrammides osaleda, teisalt on probleem ka rahas. Õpilastel on enamasti tulnud tasuda muuseumiõppe eest, ehkki väidame, et haridus on meil tasuta. 

Tartu linnas on haridus- ja kultuuriosakonna hea koostöö tulemusel muuseumiõppe võimalused laienemas. Linna haridusosakonna toel saavad Tartu koolid loodetavasti juba 2017/2018. õppeaastal oma õpilastele pakkuda senisest palju mitmekesisemat valikut muuseumiprogramme. Muuseumid on selleks igal juhul valmis ja uue võimaluse üle rõõmsad! 

Loodetavasti muuseumide õpikeskkond inspireerib ning tekitab õpiprogrammides osalejates kestvat ja sügavat kultuurihuvi.

Tartu linnamuuseum on kohamuuseum, mille peamine sihtrühm on linna kogukond. Vastastikku kasuliku koostöö arendamine kogukonnaga on muuseumil esmatähtis arengusuund. 

Linnamuuseum saab oma kompetentsiga olla toeks linnaosade seltsidele ja teistele kogukonnaliikmete ühendustele, hea partner linnavalitsusele ning arendada senisest tihedamat koostööd linna allasutustega. Linnamuuseum soovib oma edasises arengus järgida sotsiaalse muuseumi ideed ning senisest enam kaasa rääkida ühiskonnas toimuvates protsessides ja olulistel teemadel oma kogukonnas. 

Pole mõtet näha uues asukohas avatud ERMis kolli, kes ohustab Tartu muuseume. ERMi kõrval on eluruumi teistele muuseumidele.

Selles suunas liikus linnamuuseumi äsja lõppenud Üle Jõe projekt. Palju projekti tegevust toimus muuseumihoonest väljaspool, Ülejõe piirkonnas, kogukonna liikmetele ja teistele piirkonnast huvitatutele lähemal. Muuseum sai põneva ja kasuliku kogemuse ning soovib võetud kursil jätkata.

Olen alati vaadanud muuseumide toimetamist kollegiaalsest vaatenurgast. Raske on mõista konkurentsi (r)õhutamist muuseumide vahel, pigem kutsun üles toetama kolleegide tegevust, edusamme ja koostööd muuseumides ja teistes mäluasutustes. 

Pole mõtet näha uues asukohas avatud ERMis kolli, kes ohustab Tartu muuseume. Vaieldamatult on ERM nii Tartu kui ka kogu Eesti muuseumide lipulaev, arvestades töötajate potentsiaali, enam kui sajandi jooksul kujunenud suurepäraseid kogusid ning sisuliselt rahvusmuuseumi staatust. ERMi kõrval on aga eluruumi teistele muuseumidele, selleks tuleb selgelt määratleda oma (spetsiifiline) tegevusvaldkond, sihtrühmad ja sõnastada eesmärgid. 

Muutused linna kultuuriasutuste tegevuse korraldamisel on vajalikud. Tähelepanelikule kultuurihuvilisele tartlasele pole uudis linnavalitsuse soov liita üheks asutuseks linna alluvuses tegutsevad muuseumid. Need on Tartu linnamuuseum oma nelja filiaaliga (Oskar Lutsu majamuuseum, Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseum, KGB kongide muuseum ja Tartu laulupeomuuseum) ning Tartu mänguasjamuuseum. 

Linna- ja mänguasjamuuseumi baasil moodustatud liitasutuse tegevus võib olla edukas, paljuski sõltub see mõistlikust kavandamisest. 

Võiks mõelda laiemalt. Tartu kunstimuuseumi kui institutsiooni edasine s(t)aatus on pakkunud viimastel aastatel elavat mõtte- ja kõneainet. Kultuuriministeeriumi alluvuses töötavast kunstimuuseumist kavatsetakse kujundada sihtasutus, järgides riigi muuseumireformi. 

Miks siis mitte haarata uue, linna kavandatava liitmuuseumi koosseisu ka Tartu kunstimuuseum ning kõigi kolme muuseumi alusel luua ühine linna ja riigi osalusega sihtasutus. 

Liites linnamuuseumi peamiselt Tartu ajalugu kajastavad kogud ja Tartu baasil kujunenud kunstikogu ning lisades mänguasjamuuseumi kompetentsi nooremaealiste külastajate suhtes, võiks tulemus olla muljet avaldav.

Kuid mõelda võiks veelgi laiemalt. Raamatukogude roll pelgalt raamatute laenutamise paigana on nüüdseks tundmatuseni muutunud. Nüüdisaegsed raamatukogud täidavad mitmeotstarbelise kultuurikeskuse rolli. Muuseumide ja raamatukogude funktsioonid on hakanud järjest suurel määral kattuma: mõlemad korraldavad näitusi, kohtumisi, ettekandeid, harivaid ja meelelahutuslikke üritusi, festivale ja paljut muud seesugust. 

Miks siis mitte mõelda osalt kattuvate funktsioonidega mäluasutuste ühendamise teel veel suurema sünergia saavutamisest ning laiemate eesmärkide seadmisest nende ühistegevuse abil. 

Ühisosa linna muuseumide ja raamatukogu tegevuses on piisavalt suur selleks, et kaaluda jõudude ühendamist.