Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6646415t1h310b.jpg)
Heakorratalgute tulipunktis on peamiselt venekeelsete potipõllumeeste asum Hiinalinn, kuhu linlased on aastakümnete vältel salaja ja avalikultki suured prügimäed kokku vedanud.
Võrreldes paari nädala taguse ajaga on see suur ala nüüd silmanähtavalt viisakama väljanägemisega, sest heakorratalgutel lõid seal käed külge nii õpilased, pereliidu rahvas kui ka kohalikud potipõllumehed ning neile appi tõtanud tartlased.
Palju tehtud, palju teha
«Kõik olid siin elevil ja koristasid,» ütles 30. aprillil Hiinalinnas sealsele rahvale talgud korraldanud Kerttu Kuslap. «Inimesed tegid puhtaks oma datšade ümbruse ning koristasid ära nende vahel looklevad käigurajad. Ka põdurad vedasid siin lapsevankritega rämpsu oma maalapi juurest kogumiskohtadesse. Nooremad inimesed, sellised viiekümne-kuuekümneaastased, koristasid ja vanemad elasid neile kogu hingest kaasa, nemad kostitasid töötegijaid hea ja paremaga.»
30. aprillil rookis Hiinalinna sadakond inimest, appi tulnud nooremad tartlased lammutasid seal ära varakevadel maha põlenud hooned. «Üks vana naine, kelle suur datša oli ära põlenud, oli väga õnnelik,» märkis Kerttu Kuslap. «Ta on lesk, ütles, et üksi poleks ta suutnud midagi ära teha.»
Esialgu kavandatud kuue seitsmekuupmeetrise konteineri asemel täitus Hiinalinnas prügiga 24 konteinerit.
Hiinalinna talgulised said 30. aprillil sisse nii hea hoo, et koristasid seal veel terve nädala. «Väga palju sai ära tehtud, kuid väga palju on veel teha,» iseloomustas tänavusi heakorratalguid Hiinalinnas Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistuse linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg.
Esialgu kavandatud kuue seitsmekuupmeetrise konteineri asemel täitus Hiinalinnas prügiga 24 konteinerit. «Tegelikult vedasime sealt veel rohkem rämpsu ja oksi ära,» rääkis Madis Tammeorg. «Osa prügikotte, võsa ja oksi laaditi otse autodele, nii et oma 30 konteineritäit kraami läks sealt kindlasti minema.»
Lisaks puhtamale platsile oli Hiinalinna talgutel Tammeoru sõnul teinegi suur väärtus. «Oma käe külgepanemine
on väga tähtis,» märkis ta. «Ja suhtlemine on väga tähtis, seni pole meil ju seal aiamaad pidavate inimestega kontakti olnud.»
«Ega inimesed siin omavahel väga suhelnud, koos tööd tehes saadi tuttavaks,» lisas Kuslap. Tutvuste sõlmimine jätkub, sest Kuslap soovib koos potipõllumeestega asumi koristamist jätkata. Praegu on käsil kraavide-ojade kallaste puhastus.
«Loodan, et saame linnalt veel konteinereid ning ehk saame linna abiga jagu ka vanadest prügimägedest,» ütles Kerttu Kuslap. «Paljud tahavad siin koristada! Abi on pakkunud nii koerte kui lapsevankritega jalutamas käivad inimesed. Ümbruskonnast tulid noored mehed ATVde ja autode-kärudega appi rämpsu kokku vedama.»
Iga päev muutub midagi
Tartu eelarves oli heakorratalgute korraldamiseks 12 000 eurot ja see raha kulus kõik tööde peale ära, talgurahast lisakonteinereid viia ei saa, kostis Madis Tammeorg.
«Aga ikka on võimalik selline asi korraldada,» lisas ta. «Lähme linnavalitsusega sinna ringkäigule, vaatame, mis on ära tehtud, ning siis selgub, mis edasi saab. Rõõm on see, et nüüd Hiinalinnas iga päev midagi muutub: teisipäeval sai üles ka kuulutustetahvel, kolmapäeval panin kahes keeles kuulutused üles, et 16. mail on suur koosolek.»
24. aprillist 7. maini korraldatud heakorratalgutel osales rekordarv ehk 1358 tartlast, varasematel aastatel pole talguliste hulk naljalt üle 1200 küündinud. Objekte oli 700. «Sellise abiväega tuli ka kaupa kõvasti, ei olegi veel jõudnud koguseid kokku arvestada, vedu käib,» märkis Madis Tammeorg.