Arhitektide liit: magalarajoon üksi ei ole ERMi asukoha vääriline (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahva Muuseum.
Eesti Rahva Muuseum. Foto: Margus Ansu

Mai alguses arutati Tartus Eesti arhitektide liidu (EAL) eestvedamisel ERMi ümbritsevate planeeringualade tulevikku. EALi hinnangul ei suuda elurajoon üksi ERMi ümbrust piisavalt väärtustada, selleks on vaja mitmekülgsemat ruumilist lähenemist. Parima lahenduse leidmiseks soovitab EAL korraldada avaliku linnafoorumi või ideekonkursi, kus leitaks terviklik visioon ümbritsevate alade arendamiseks.

«Eesti Rahva Muuseum on üleriigilise tähtsusega maamärk, mis vajab enda ümber toetavat tausta,» märkis Eesti arhitektide liidu president Katrin Koov. «Tartu linna ja valla jaoks on muuseumi ja seda ümbritseva pargi valmimine sisuliselt võrreldav olümpiamängudega Londonis – tegemist on võimsa arengumootori ja suure sümboolse väärtusega kohaga. Piirkonna areng väärib teravdatud tähelepanu ja hoolikat planeerimist, sest kui siin täna vigu teha, mõjutab see muuseumi ümbrust aastakümneid.»

ERMis toimunud arutelu oli ajendatud ühest konkreetsest kinnisvaraarendusprojektist muuseumi külje all, kuid selle eesmärgiks oli analüüsida ERMi ümbritseva piirkonna arengut laiemalt ja pikemas ajalises perspektiivis.

Üks peamisi kitsaskohti, mida EAL praegu menetletava detailplaneeringu muudatuse juures kritiseerib, on ala ruumiline kvaliteet ja ühekülgsus.

«Tänase lahendusega on alale hõredalt paigutatud anonüümsed kortermajad ning hoonetevaheline ruum rõhutatult autokeskne. Elukeskkonnana on selline lahendus äärmiselt vaene ja äärelinlik ega ole oma asukoha vääriline,» sõnas Katrin Koov. «Samas kitsendatakse selliste lahendustega ala edasist mitmekülgset kujunemist, võimendatakse linnasisest pendelrännet ja luuakse eeldus, et ka Tartus saavad olema tipptundidel ummikud.»

Koov lisas, et magalate ehitamise asemel tuleks kaaluda mitmekülgsemat ja terviklikumat lähenemist, kus oleksid esindatud elamud, ärid, bürood ja ühiskondlikud hooned, mida tasakaalustaks hästi läbimõeldud hoonetevaheline avalik ruum.

«Kasvava ehitussurve tingimustes peaks tegelikult iga juhtumi puhul eraldi üle küsima, kas see ikka on parim võimalik lahendus piirkonna arendamiseks? ERMi ümber toimuv võiks olla pidev arutelu ja protsess,» ütles Koov.

EAL soovitab ERMi ümbritseva ala parima võimaliku lahenduse leidmiseks järgmiseid samme.

1. Korraldada linnafoorum, kuhu lisaks arhitektidele oleksid kaasatud erinevate elualade esindajad. Koostatav ruumiline visioon saab aluseks edasistele planeeringutele.

2. Korraldada ideevõistlus funktsionaalsete programmide väljaselgitamiseks.

3. Korraldada arhitektuurivõistlus ERM-i lähiümbruse mahulise planeeringu lahendusvariantide leidmiseks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles