Enam kui paarkümmend aastat tagasi jäi Elvas Arbi järve kaldal katki kolmekorruselise kultuurimaja ehitus, homme pärastlõunal algab selle tondilossi lammutamine.
Tartu rajooni kultuurimajast ei jää kivi kivi peale (2)
9. mai 2017, 16:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Männilinnas aadressil Pikk 12 asuv poolik kultuurimaja on eraomandis, hoone lammutab omanik, teatas Elva linnapea Eva Kams.
«Kohe minu ametisse kinnitamisel küsisid volikogu liikmed, mida ma selle tondilossiga ette võtan,» rääkis ta. «See on ohtlik hoone, seal on juhtunud õnnetusi, õnneks pole keegi surma saanud. Hakkasin omanikuga läbirääkimisi pidama, need polnud kerged. Laupäeval sai mul kaks aastat linnapeana täis ja sel kolmapäeval algab lammutamine.»
Rajatist lammutatakse tööpäevadel kella kaheksast hommikul kuni kella seitsmeni õhtul, kava järgi kestavad tööd kogu mai. Lõhkeainet selle töö juures ei kasutata, plats tehakse puhtaks rasketehnikaga.
«Loodame kõigi mõistvale suhtumisele, sest lammutustöödega võib kaasneda müra ja tolm,» lisas Elva linnavalitsuse linnamajandusosakonna juhataja Tõnu Muru.
Purskkaevud ja bassein
Tondiloss, 1987. aastal Tartu rajooni kultuurimajaks projekteeritud hoone on Elva kesklinnas seisnud ligi 25 aastat. «Siis jäi ehitus riigivõimu vahetuse ja raha puudumise tõttu seisma,» märkis Eva Kams.
Tartu rajooni kultuurimaja Elvas pidi projekti järgi tulema 503 inimest mahutav kahe sissepääsuga kolmekorruseline ehitis, mille juures oleks olnud parkla ligi 20 autole. Kultuurimaja ruumid pidid võimaldama teatrietenduste ja pidulike koosolekute korraldamist.
Peasissepääsu ette olid projekteeritud dekoratiivsed purskkaevud ja bassein, pingid ja haljastus. Hoone taha oli kavandatud vabaõhuestraad tantsuplatsiga.
Enne kultuurimaja ehitamise alustamist lammutati Pikk 12 krundilt segusõlm, seitse puidust kuuri, amortiseerinud puidust spordikooli hoone, järveäärne barakk ja elamud Kingissepa (praegune Pikk) tänaval.
Aastal 1996 palus Elva linnavalitsus volikogult luba võõrandada pooleliolev kultuurimaja enampakkumise teel. Sama aasta 11. juuli korraldatud enampakkumisel oli hoone alghind 317 000 krooni (pisut üle 20 000 euro), kuid ühtegi pakkumust ei laekunud.
Enampakkumise teine voor alghinnaga 100 000 krooni korraldati oktoobris 1996. Sellesse vooru laekus üks 100 001-kroonine ehk ligi 6391 euro suurune pakkumine ASilt Livonia ning Elva linnavolikogu 16. oktoobri 1996 otsusega kinnitati oksjoni tulemus.
Ligi aasta hiljem erastas Livonia Arbi järve äärse maa ja teed, kokku 11 859 ruutmeetrit. Sihtotstarbega ärimaa väljaostuhind riigilt oli 260 898 krooni (ligi 16 675 eurot).
2005. aastal müüs Livonia kinnistu osaühingule Glasmir, mis omakorda müüs selle 2012. aastal edasi osaühingule Vintselle.
Linn ostab maa tagasi
Eelmisel aastal alustas linnavalitsus läbirääkimisi kinnistu omanikuga, mille tulemusel esitas Vintselle linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks aadressil Pikk 12, eesmärgiks ehitusõiguse saamine kuni kolme äri- ja elamuhoone ehitamiseks. Olemasolev amortiseerunud hoone lammutatakse.
Linnavalitsuse ja Vintselle läbirääkimiste tulemusena valmistati ette Elva linnavolikogule eelnõu, millega küsiti luba leping sõlmida. Leping näeb ette detailplaneeringu kehtestamist, millega moodustakse kaks eraldi kinnistut, millest üks on ligi 2500-ruutmeetrine Arbi järve kallas koos avalikult kasutatava teede alaga.
«Praeguseks on maa juba mõõdetud ja linn saab tagasi osta 2757-ruutmeetrise kinnistu,» ütles Eva Kams. «Seda on paarsada ruutmeetrit rohkem, kui lootsime.» Ta selgitas, et lähtuvalt maamõõtmise nõuetest osutus välja mõõdetud linnale eraldatav Pikk 12a kinnistu 248 ruutmeetrit suuremaks tänu järve muutunud kaldapiirile.
Lepingu kohaselt ostab Elva tagasi kunagi linnale kuulunud Arbi järve äärse ala ja avalikud teed 50 000 euro eest pärast seda, kui Vintselle on lammutanud Pikk 12 asuva poolelioleva hoone ja heakorrastanud kinnistu.
Lisaks lepiti kokku, et Vintselle annab pärast notaritehingut oma kinnistu avalikku kasutusse seniks, kuni kinnistul ei käi ehitamist.