Ebaseaduslikud ehitised kerkisid vallaametnike silme all

Ebaseaduslik ehitis Luunja vallas, Veibri külas, Kaare teel.

FOTO: Riigikontroll

Riigikontroll leidis Tartu lähivaldasid kontrollides ebaseaduslikke ehitisi, mis olid kerkinud omavalitsuste silme all ning mille tõkestamiseks polnud vallaametnikud midagi ette võtnud.


Ebaseaduslikult kerkinud majadest oli kõige suurem Ülenurme valda Rehe hotelli kõrvale ehitatud neljakorruseline kortermaja, millest vallaametnikud peaaegu iga päev mööda sõitsid. «Jah, see kerkis sinna tõesti ilma ehitusloata ja seal pole nagu midagi öelda,» tunnistas valla ehitusnõunik Tiit Lukas, kuid kinnitas, et maja ei jäänud vallal tegelikult kahe silma vahele.

«Riigikontroll tuvastas ainult selle, et me polnud teinud kirjalikke ettekirjutusi. Suuliselt on temaga räägitud. Tegemist on lugupeetud inimesega ja ma arvan, et ei peaks teda kohe kirjalikult ähvardama hakkama,» lausus ehitusnõunik. Tartu vallas oli ebaseaduslikke ehitisi kaheksa, Ülenurmes kuus ja Luunja vallas kaks.

Vähene võimekus

Riigikontrolli peakontrolöri Airi Mikli sõnul näitas audit kurba tõsiasja, et Tartu ja Tallinna ümbruse suuremad vallad polnud võimelised hakkama saama arendajate survega, mis oli buumiaastatel.

«Kõik hakkab peale sellest, et paljudel Tartumaa valdadel polnud üldse üldplaneeringuid. Polnud kindlaks määratud, kuhu ja mida ehitada,» ütles Mikli ning lisas, et tegelikult poleks vallad tohtinud sellist kaootilist ehitustegevust soosida. «Vallad oleks pidanud omapoolsed asjad enne ära tegema.»

Teiseks juhtis Mikli tähelepanu, et kuna seaduse järgi on ehitusjärelevalve kohaliku omavalitsuse ülesanne, peavad vallavalitsused ise hindama, kui palju neil läheb vaja tööjõudu selle kohustuse täitmiseks. «Just Tartu ümbruse valdasid iseloomustab see, et nad ei olnud pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et järelevalvet teeksid kompetentsed inimesed, ja see valdkond oli alamehitatud,» lausus Mikli.

Valdadelt auditi tegemise käigus saadud tagasiside põhjal võib Mikli sõnul väita ka seda, et kõik ei ole korras vallajuhtide suhtumisega. «Kui vallale on antud ülesanded, siis neid tuleb täita. Neile ei saa vaadata läbi sõrmede, et las ehitised kerkivad. Et küll pärast räägime inimestega läbi,» kritiseeris Mikli valdade suhtumist.

Kõige rohkem hämmastaski riigikontrolli, et avalik võim ei rakenda meetmeid õigel ajal. Seaduse järgi saab ebaseaduslike ehitiste puhul teha näiteks ettekirjutusi ja rakendada sunniraha.

«Aga kui majad on juba valmis, pole enam midagi muud teha kui need tagantjärele seadustada,» tõdes Mikli ning lisas, et tegelikult peaksid vallad reageerima kohe, kui on näha, et kusagil asutakse midagi toimetama. «See on ju kogukonna huvides, et kõik, mis ehitatakse, oleks inimestele ja keskkonnale ohutu.»

Kerge avastada

Riigikontroll leidis ebaseaduslikud ehitised siis, kui ta võrdles ehitisregistri andmeid maa-ameti aadressiandmete süsteemiga. Selgus, et väga paljude objektide kohta ei olnud registris mingisugust märget.
«Ma pean tunnistama, et alguses arvasime, et ebaseaduslikult kerkinud ehitiste leidmine on tunduvalt keerulisem ja et neid ei saa olla palju. Aga see osutus tunduvalt lihtsamaks ja massilisemaks,» lausus Mikli.

«Kui me küsisime, millest on see tingitud, et ehitusluba on, aga registris pole mingit jälge, siis selgus väga kurioosseid asju. Tihti olid valed aadressid, aga mõne valla puhul tõdesime, et nad ei registreerinud välja antud ehituslube üldse ehitisregistris,» rääkis Mikli.

Maa-amet on kaardirakenduste ja aerofotode järgi arvanud, et Eestis on umbes125 000 sellist objekti, mille kohta pole adekvaatseid andmeid.

Mikli sõnul sõltub ehitusjärelevalve tegemine konkreetse ametniku suhtumisest. «Kriitika registri kohta on õigustatud, aga kui ametnik tahaks, saaks ta selle töö juba praegu endale lihtsamaks teha. Ta ei peaks sõitma mööda põlde ja maju otsima. Meie eesmärk on ikka, et niisugused ehitised avastatakse mitte siis, kui need on juba valmis, vaid siis, kui on näha mingisugust tegevust.»

Üllatus vallale

Luunja vallavanem Aare Anderson ütles riigikontrolli auditit kommenteerides, et avastatud majad olid vallale suuresti üllatus. «Ehitusjärelevalvel hoiame ikka seda suunda, et seadusega pandud nõuded oleksid sada protsenti täidetud. Kui ikka on teada mõni selline maja, siis ka reageeritakse,» lausus Anderson.

Vallavanema sõnul on raske öelda, kui palju on selliste juhtumite taga inimeste tahtlikku seaduserikkumist ja palju teadmatust. «Aga on veel tõesti inimesi, kes ei teagi, et nad peavad enne ehitama hakkamist kohalikku omavalitsusse pöörduma.»

«Üldist massi arvestades on meie kaks maja muidugi väike number. Ehitusbuumi tipus anti välja ligi 300 ehitusluba aastas. Aga asju tuleb vaadata nii, et kui ka üksainus dokumentideta maja ühel päeval kokku kukub ja keegi viga saab, siis seda on juba palju,» rääkis Aare Anderson ja kinnitas, et auditit võetakse tõsiselt.

Auditi käigus avastatud majad on valla ehitusnõuniku Tamur Tensingu kinnitusel praeguseks seadustatud.

Töö käis üle jõu

Ülenurme valla ehitusnõunik Tiit Lukas ei tahtnud nõustuda Mikli kriitikaga, nagu suhtuksid vallad oma kohustusse liiga kergelt. «Miks meie linnalähedased vallad ehitustegevusega hakkama ei saa?» küsis Lukas ning andis mõista, et buumi ajal ei olnud valdadel selleks piisavalt tööjõudu. «Sellest, mitusada luba nende aastatega välja on antud ja kui palju töötab meil ehitusvaldkonnas inimesi, ei räägi keegi.»

Kuuel Ülenurme vallas avastatud majal kolmest on nüüd dokumendid korras.

Tartu valla ehitusspetsialist Reemo Timmerman ütles, et tema pole õige inimene auditit kommenteerima, kuna töötab sellel ametikohal alles teist aastat. «Aga majad, mis välja toodi, olid varem ehitatud ja minul ei olnud ülevaadet, millel on dokumendid korras ja millel mitte. 2002-2003 oli tõesti segane aeg ja arvan, et sellega on probleeme paljudel valdadel.»   

Timmermani sõnul pole sageli probleem selles, et maja oleks omavoliliselt ehitatud, vaid et dokumendid on kaduma läinud või on omanike käes. Samuti kritiseeris ehitusspetsialist ehitisregistrit, mis vajab korrastamist. «Seal on sees ehitisi, mida ei leia aadressi ega katastritunnuse järgi.»  

Mitmed sanktsioonid

Ehitusseadus näeb ebaseadusliku ehitise puhul ette mitmesuguseid sanktsioone. Ametnik saab näiteks kutsuda omaniku välja ja teha ettekirjutuse. Kui seda ei täideta, saab sisse nõuda sunniraha. Lisaks on võimalus algatada väärteomenetlus. Audit aga näitas, et selliseid seadusest tulenevaid võimalusi ei kasutatud.

Näiteks Tartu vallas oli nii ettekirjutuste kui rahatrahvide arv null.

Põhimõtteliselt on võimalik ebaseaduslikult ehitatud hoone ka lammutada, kuid riigikohus on Mikli sõnul öelnud, et juba valmis hoone lammutamine toob kaasa nii palju kahju, et mõistlikum on kaaluda selle ehitise tagantjärele seadustamist.

Tagasi üles