:format(webp)/nginx/o/2017/05/08/6636121t1h04f9.jpg)
Neljapäevast laupäevani toimub Käärikul Eesti filosoofia XIII aastakonverents «Faktid, vaidlused ja argumendid «tõejärgsuse» ajastul».
Filosoofid võtavad «tõejärgsuse» pihtide vahele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitika ja meedia päevakajaliste suundumustega sammu pidades on ka filosoofid otsustanud anda oma panuse tõejärgsuseks nimetatava paljutahulise nähtuse uurimisse.
Konverentsi peakorraldaja, TÜ vanemteadur Roomet Jakapi arvab, et tõejärgsuse käsitlemisel on filosoofide lähenemisviisi eripäraks kindlasti see, et asjasse puutuvaid mõisteid eritletakse kompromissitu põhjalikkuse ja järjekindlusega.
«Aga see ei tähenda, et jõutakse välja üldaktsepteeritavate seisukohtadeni,» lisas Jakapi. «Lahkarvamused ja erinevad lähenemisviisid jäävad, kuid nende järelekatsumine viib sügavama arusaamiseni sellest, mis selles tõejärgses maailmas ja mõtlemises õigupoolest toimub.»
Konverentsi ettekandesektsioonides arutlevad nii professionaalsed Eesti filosoofid, kraadiõppurid kui ka mõned väliskülalised konverentsi põhiteema, aga ka teiste filosoofiliste küsimuste üle, tehes seda filosoofia erinevate valdkondade ja suundumuste raames või neid raame ületades.
Ettekannetele ja aruteludele lisaks on konverentsi kavas mitmekesine kultuuri- ja meelelahutusprogramm. Tutvustatakse Eesti filosoofide uuemaid teoseid. Erinevates töötubades saavad osalised tegeleda jooga, balleti ja visuaalkunstiga. Filosoofidest autorid loevad oma luulet. Tehakse performanceid ja vaadatakse filmi.
Konverentsil on neli peakõnelejat, kelle teemakäsitlused ulatuvad filosoofia ajaloost nüüdisaega, aga samuti väljapoole filosoofia piire. S.M. Amadae (MIT, Helsingi ülikool) näitab, kuidas analüütilisest keelefilosoofiast on abi tõejärgse poliitika vastu seismisel. Helmut Heit (Tongji ülikool) arutleb selle üle, kas Friedrich Nietzsche ikka oli tõejärgse mõtlemise eelkäija, nagu sageli arvatakse. Indrek Ibrus (Tallinna ülikool) vaatleb tõejärgsuse problemaatikat meediateoreetilisest perspektiivist. Piret Kuusk (Tartu ülikool) räägib aga loodusteadlasena nähtusest nimega «teaduse eitamine».
Toimub ka plenaaristung, mis on pühendatud Ülo Matjuse mõtte- ja tõlketööle tema 75. juubeli puhul.