Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Unistus uuest majast pani koolipere rehade järele haarama

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ehkki praegu pole vähimatki aimu, millal Masingu kool võiks Kasarmu 3 krundile uue koolimaja saada, otsustas koolipere juba praegu sealse krundi talgutel risust puhastada. Kui vaja, on nad nõus selliseid talguid kas või iga aasta tegema, kuni lõpuks uue maja saavad. | FOTO: Sille Annuk

Erivajadustega lastele mõeldud Masingu kool toimetab praegu kitsukeses majas, kus ei ole võimalik õpetamisel kõigi õpilaste eripära arvestada. Neil on olemas krunt ja pilt uuest koolimajast, ent mitte 13 miljonit eurot selle ehitamiseks.

Läinud reede oli parim päev õues toimetada. Seda sai tunda kogu Herbert Masingu koolipere, kes võttis rehad kaasa ja läks Kasarmu tänavale, et seal korda teha maalahmakas, kuhu peaks kerkima nende unistuste koolimaja.

Iga klass pistis puutokid maasse just selles kohas, kus peaks tulevikus asuma nende klassiruum. Lapsed, õpetajad ja lapsevanemad koristasid selle ala oksarisust ja riisusid ära vanad lehed. Seejärel võis murule maha istuda, nautida pilvitut taevast ja soojendavat päikest ning kujutada ette, milline võiks olla uus ja avar koolimaja, mille eskiis valmis Rootsi annetajate toel juba kaks aastat tagasi. Rahalaeva selle ehituseks aga veel tulemas ei paista.

Saaks õues palli mängida

«Uuuu! See on ju palju suurem!» hõiskas viienda klassi poiss Marko Siim Paap, kui nägi Masingu kooli direktori Tiina Kallavuse käes uue koolimaja pilti. «Siin on tenniseväljak! Ja jalgpalliväljak! Nüüd ei saa keegi öelda, et ma liiga tugevalt palli lakke löön!»

Kuuldes, et selle ilusa maja ehitamiseni võib veel mitu head aastat kuluda ja ehk jõuab ta enne kooligi ära lõpetada, ei jäänud poiss lahendust võlgu: siis tuleb lihtsalt senikaua istuma jääda, kuni uus maja valmis saab.

Oskari pisikeses klassis on ainult üks pisikene aken.

Platsil toimetanud lastega praegusest, Vanemuise tänava koolimajast rääkides oli kõigi esimene vastus: seal on nii vähe ruumi! Neljandas klassis õppiv Oskar Torga unistab sellest, et saaks õppida nii suures klassis, kus on ruumi ringi kõndida. Kuigi tema klassis on ainult neli last, on nende lauad nii üksteise lähedal, et laudade vahel liikuda on keeruline.

Talgutel osalenud Oskari ema Kristel Kolga vastas küsimusele, millisest koolimajast tema unistab, pikemalt mõtlemata: «Valgusküllasest.» Nimelt on sellessamas Oskari pisikeses klassis ainult üks pisikene aken.

Ruumipuuduse tõttu pole lastel ka palju valikuid, mida vahetundides teha. Võimlatki tuleb neil jagada kõrvalasuva Poska gümnaasiumiga. Õue koolil pole. Oskar näiteks istub vahetundideski klassis, sest mujale pole tal minna.

«Aga õppimine ei seisne ju ainult pingis istumises,» tõdes kooli direktor Tiina Kallavus. «Teadmisi võib küll jagada ainult pingi, tahvli ja õpetaja abil, aga oskused tekivad ikka tegutsedes.»

Lootus eurorahal

Eskiisi põhjal tehtud arvutused näitavad, et uus maja läheks maksma oma 13 miljonit eurot. Linna suurtes investeerimiskavades Masingu koolile majaehitust kirjas pole.

Linnapea Urmas Klaas tunnistas, et on kooli kitsikusega kursis ja nõustus sellega, et uut maja on vaja. «Kindlasti on perspektiivis vajalik uue maja ehitamine,» möönis linnapea. «Aga aastat ma täna öelda ei saa.»

Klaas sõnas, et linnal on olemas järgmise 12 aasta investeeringute programm põhikoolihoone renoveerimiseks, ent Masingu maja ehitust selles pole. Ta loodab, et 2021. aastal, mil algab Euroopa Liidu uus eelarveperiood, on võimalik leida rahastamisvõimalusi sealsetest programmidest.

Tiina Kallavus unistab aga, et Eestiski võiks teoks saada ühe koolimaja ehitamine heategevuse abil, kaasates selleks ehitusfirmasid: üks aitaks vundamendi rajamisel, teine karkassi ehitusel, kolmas viimistlustöödega.

«Ma arvan, et see ei ole võimatu, kui saata kutsed neile edukatele, kel on võimalus oma edukus jäädvustada sellise keskuse ehitamises,» usub ta.

Reedel samuti talgutele appi tulnud Teve Rauks-Pärgmäe, kelle poeg õpib Masingu kooli esimeses klassis, sõnas aga, et praeguselgi majal on oma plussid.

Tema poja klassis on suured aknad ning kool asub kesklinnas, nii et laps saab ise rattaga koolis käia. Samas, tõdes ta, on uuel majal hea planeering ja võimalus jagada klassidesse lapsi nende eripära järgi.

Kaks aasta tagasi valminud Masingu kooli uue maja eskiisi tegemiseks kinkis raha Rootsi kodanik Helena Thambert. | FOTO: Tõnis Taru, OÜ Arhitektuuriklubi
Tagasi üles