Mees, kes kujundas Tartu vaimu

, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merle Jääger on vanas anatoomikumis Georg Friedrich Parroti rollis, tagaplaanil laip (Siim Sareal).
Merle Jääger on vanas anatoomikumis Georg Friedrich Parroti rollis, tagaplaanil laip (Siim Sareal). Foto: Heikki Leis / Vanemuine

Vanemuine jätkab Tartuga seotud suurte teadlaste lugude jutustamist. Eelmisel suvel esietendunud Margus Kasterpalu lavastuses «Julie ja tähed» kohtusid tähetorni hoovis 19. sajandil Emajõelinnas tegutsenud astronoomid ja kunstnikud. Nüüd tõi Tiit Palu vanas anatoomikumis publiku ette valgustusajastul elanud õpetlase Georg Friedrich Parroti eluloo ja vaated.

Parrot on mees, kelle panust teadusesse ja Emajõelinna akadeemilisse arengusse on raske alahinnata. Ta oli eksperimenteeriv füüsik, Tartu ülikooli rektor, viljakas publitsist, innustav pedagoog ja ennekõike uurija. Kindlasti oli tegu oma aja ühe silmapaistvaima teadlasega, kes väärib monolavastust.

Lavastus «Vaim masinas. G. F. Parrot» ei mõju aga pelgalt isiksusekultuslikult, vaid annab professori mõttemaailma kaudu aimu ka tema kaasaja uskumustest ning laseb neid võrrelda tänapäevaga. Seda kõike serveeritult ajastutruus atmosfääris vana anatoomikumi ringauditooriumis, kus professor peab pärast tunde ühe spontaanse ja vabas vormis loengu kujuteldavale publikule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles