Tartu külje all Aardlapalu prügilat sulgev ning sinna gaasikogumissüsteemi ehitav Doranova Baltic uuris prügimäe gaasivarusid ning tuvastas, et jäätmeala biogaasivarud on seniarvatust ligi kuus korda suuremad.
Aardlapalu prügila võib osutuda rikkalikuks gaasimaardlaks
Kui esialgu ei olnud plaani gaasi energia saamiseks kasutusele võtta, siis ootamatult suured gaasimahud võimaldavad läbi mõelda selle kasutuspotentsiaali ka linnatranspordi arendusplaani osana, märkis Doranova Baltic OÜ juhatuse liige Margus Nõlvak.
Praegu sõidab Tartus viis maagaasil töötavat bussi, kus teoreetiliselt saab kasutada ka biogaasi. Biogaasi kui keskkonnasõbraliku alternatiivi tasuvuse uurimisega on Tartus tegeletud juba aastaid ning linnajuhid on väljendanud seisukohta, et näeksid tulevikus meeleldi biogaasil töötavat ühistransporti.
«Linnavalitsus on aktiivselt osalenud Aardlapalu prügila kui kohaliku energiaallika potentsiaali väljaselgitamises ning jätkame koostöös Doranovaga uuringuid, et analüüsida selle gaasi kasutusvõimalusi ka mootorikütusena,» lisas Hanson.
Doranova tellitud uuring selgitas välja, et Aardlapalu prügilast oleks võimalik toota ligikaudu 533 kuupmeetrit biogaasi tunnis. Need ressursid oleksid piisavad, et varustada enam kui 20 bussi aastas biogaasiga.
Aardlapalu gaasikogumissüsteemi rajamine on üks osa prügila suuremahulistest sulgemistöödest. Aktsiaseltsid Merko Ehitus ja Merko Infra peavad vastavalt hankele tegema uuringuid ja projekteerimistöid, sulgema prügila, ehitama reoveepuhasti ja piirdeaia ning hooldama kompleksi garantiiperioodil.
Lisaks saab korda ümbrus, prügila kaetakse, pannakse paika gaasikogumis- ja utiliseerimissüsteemid, rajatakse niisutussüsteem ja uued valgveekraavid Lõpuks kaetud prügila haljastatakse.
Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu 6,5 miljonit eurot.
Ettevalmistavad ehitustööd Aardlapalu prügilas algavad juba aprillis. Mais alustab Doranova gaasi kogumiseks vajaliku torustiku ehitust ning tööd kestavad terve suve.