Kätehügieenipäeval laulavad kliinikumis koorid

Kätehügieeni päeva tähistamise eesmärk on parandada haiglatöötajate, patsientide ja elanikkonna käte hügieeni. Foto: Kristjan Teedema

Et 5. maile ehk rahvusvahelisele kätehügieenipäevale kõlavamat tähelepanu tuua, algab reede keskpäeval Tartu Ülikooli Kliinikumis kooride kontsert, mille järel kogunetakse Artur Linkbergi auditooriumi kuulama ka tarvilikke loenguid.

Sündmust korraldav TÜ Kliinikumi infektsioonikontrolliteenistus teeb seal kokkuvõtte ka majasisesest viktoriinist, kus nutikaid vastajaid esile tõstetakse.

Viktoriinis olid küsimused näiteks mikroorganismide, haigustekitajate, isikukaitsevahendite, tuberkuloosihaige transpordi, kontaktisolatsiooni, isolatsioonipalati ja külastaja toodud lillede kohta.

Infektsioonikontrolli teenistuse direktor Matti Maimets on veendunud, et inimeste käitumist on võimalik mõjutada vaid heaga ning seoste loomisega millegi positiivsega, kas või koorilauluga.

«Meie inimesed peavad tahtma kliinikumis teha seda, mida infektsioonikontrolliteenistus vajalikuks peab,» ütleb ta. «Üks võimalus selleks on tekitada töötajate vahel võistlusmoment, neid kiita ja tunnustada, neile kogu aeg meelde tuletada, kui head nad on!»

Kätehügieenipäev

• 5. mail kell 12 laulavad Tartu ülikooli kliinikumi J korpuse aatriumis biomeedikumi segakoor, kliinikumi naiskoor ja kliinikumi naistekliiniku segakoor.
  

  Biomeedikumi segakoor, juhatab Liisa Rahuoja. / Kristjan Teedema

• Kell 13 – 15.30 on Artur Linkbergi auditooriumis loengud antibiootikumresistentsusest, kätehügieeni vaatlusest ja käte antiseptikumi kulust kliinikumis ning miks inimesed käsi pesevad ja puhtusest hoolivad.

• Maailma Terviseorganisatsioon ehk WHO on kuulutanud 5. mai rahvusvaheliseks kätehügieeni päevaks, kuna õige kätehügieen on haigustekitajate leviku vältimiseks kõige tunnustatum ja efektiivsem meetod.

Kätehügieenipäeva moto on seekord «Antibiootikumresistentsus on sinu kätes».

Selle tõttu, et baktereil tekib omadus mitte alluda enam antibiootikumide toimele, surevad inimesed, ja see on ülemaailmne probleem. Antibiootikumiresistentsus algab sellest, et inimesed ei suhtu ravimite võtmisesse korrektselt, aga samavõrd ka sellest, et kõik arstid ei suhtu ravimite väljakirjutamisse korrektselt.

Antibiootikumid näivad ohutud rohud, kuna need on efektiivsed, ja tõsiseid kõrvalnähte justkui ei teki. Arst saab kindlusetunde, et ta on patsiendi heaks tõesti midagi teinud. «Aga see on õigustamatu kindlusetunne,» osutab Maimets. «Ta ei kahjusta oma patsienti oluliselt lühikeses plaanis, küll aga pikas plaanis, mille peale ta ei mõtle.»

Maimetsa sõnul on kätehügieen oluline just haiglas, kuna seal viibib palju immuunpuudlikkusega patsiente ning midagi halvemat ei saa olla sellest, kui ravimile allumatut bakterit levitab oma kätega edasi meditsiinitöötaja.

«Resistentsusekontrollis on olulised kaks asja: antibiootikumide kontroll ja infektsioonikontroll ehk seesama kätehügieen,» rõhutab Maimets veelkord.

Maimets ei pea paljuks rääkida kätehügieenist kliinikumis kõlavalt ja suurelt igal aastal, sest loodab, et nii levib sõnum kliinikumist kaugemale ning nii edeneb ravikvaliteet terves Eestis.

«Aga päriselus haiglast väljaspool, kui inimene on söönud ja joonud, kui ta peseb oma hambaid, kui ta nahk on terve, ei tee ravimresistentne bakter talle midagi,» rääkis ta veel. «Kuni olukorrani, mil leiab aset autoavarii või tekib lahtise luumurruga trauma või… Siis olukord muutub. Siis võib seesama bakter tekitada põletikku nahal, kuseteedes, liigestes, südamelihases.»