Prokuratuur süüdistab Ülenurme abivallavanemat korruptsioonis (4)

Kertu Kula
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil Ülenurme abivallavanem Haljand Kaasik.
Pildil Ülenurme abivallavanem Haljand Kaasik. Foto: Sille Annuk / Postimees

Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis üldmenetluse korras kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse Ülenurme abivallavanemat Haljand Kaasikut korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses.

Süüdistuse kohaselt müüs 2016. aastal Haljand Kaasikuga seotud osaühing teisele osaühingule Ülenurme vallas Tõrvandil 870 000 euro eest kinnistud, mille OÜ H. H.Kaasik oli omandanud aasta varem 18 000 euro eest. Müügihind oli seotud nendele kinnistutele valla poolt tehtavate detailplaneeringutega. Seega oli Kaasikul abivallavanemana antud kinnistute detailplaneeringute menetlemisega seotud majanduslik huvi, mis võis mõjutada tema toiminguid ja otsuseid ametiisikuna.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Marge Püssi sõnul on sisuliselt tegemist tehinguga, milles Kaasik kasutas oma ametiseisundit isiklike majanduslike huvide tagamiseks.

«Kuna Kaasikul oli kinnistutega seoses majanduslik huvi, oli tal korruptsioonivastasest seadusest tulenevalt keelatud osaleda kinnistuid puudutavate toimingute ja otsuste tegemises,» ütles Püss. Prokurör lisas, et majanduslike ja ametialaste huvide konflikti puhul tuleb ametnikul end tema majanduslike huvidega seotud otsuste tegemisest taandada. 

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peab enamik avaliku sektori töötajaid piirangutest kinni ja kui vaja, ka taandab ennast. Paratamatult on tema sõnul aga ka neid, kes tulu teenimise eesmärgil reegleid eiravad. Seadusega sätestatud piirangud on vajalikud selleks, et vältida ebaausust ja alusetut rikastumist.  

Süüd ei näe

Haljand Kaasik ütles Tartu Postimehele, et on süüdistusest teadlik, kuid ei pea seda õigustatuks ning ei tunne, et oleks midagi valesti teinud. «Mind süüdistatakse selles, et olen osalenud sellel koosolekul, kus neid detailplaneeringuid on vastu võetud, aga ma ei ole seal osalenud,» kinnitas ta.

Kaasik selgitas, et ostis maa ammu plaaniga sinna rajada elamurajoon. Kuna talle tuli arendajalt selle ostmiseks pakkumine, otsustas ta selle maha müüa. Arendajaga on Kaasikul kokkulepe, et raha makstakse järelmaksuga. «Kui hakatakse ehitama, saan raha. Ma ei ole seda raha kätte saanud, vaid saan selle kaheksa aasta jooksul järelmaksuna. See on arendajale vastutulek,» lausus Kaasik.

Ülenurme abivallavanem jätkab oma ametis, sest vastasel juhul tunnistaks ta end süüdi, mida ta oma sõnul ei ole.

Tartu maakohtus algab kriminaalasja kohtulik arutamine selle aasta 31. augustil.

Kohtueelse menetluse viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning menetlust juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles