Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Hiina keeles emast rääkides võib jutt kergelt rappa minna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Shanghaist pärit Cheng Cheng on oma kodumaal üliõpilase rollis, Tartus veetis ta aga ühe õppeaasta vabatahtliku hiina keele õpetajana, andes tunde gümnasistidele Jaan Poska gümnaasiumis (pildil) ja 4.-5. klassi õpilastele Karlova koolis.
Shanghaist pärit Cheng Cheng on oma kodumaal üliõpilase rollis, Tartus veetis ta aga ühe õppeaasta vabatahtliku hiina keele õpetajana, andes tunde gümnasistidele Jaan Poska gümnaasiumis (pildil) ja 4.-5. klassi õpilastele Karlova koolis. Foto: Margus Ansu

Habras ja vaoshoitud Cheng Cheng, 24-aastane üliõpilane Shanghaist, õpetas vaid pisut üle poole aasta Tartu kooliõpilastele hiina keelt. Sellest piisas, et kahel tema õpilasel õnnestus kinni panna hiina keele võistlus ja üks neist sõidab terveks aastaks Hiina õppima.

Mõni asi tundub eestlasele teinekord keeruline kui hiina keel. Kuid tegelikult on see kohatu võrdlus, sest selle kauge maa keel pole sugugi nii raske. Ei ole selles käändeid ega pöördeid, tuleb vaid ettevaatlik olla, et peentes hääldusnüanssides eksides kedagi ei solvaks.

Brita Lii Sei oli varem omal käel juba interneti abiga pool aastat hiina keelt õppinud. Õige häälduse sai ta selgeks aga siis, kui Shanghai rahandus- ja majandusülikoolis hiina keele võõrkeelena õpetamist tudeeriv Cheng Cheng läinud aasta oktoobris vabatahtlikuna Tartu Jaan Poska gümnaasiumisse õpetajaks asus.

Tagasi üles