Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Nutiparkla hoiab ise jalgrattaid lukus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Bikeepi rattaparkla pälvis kohe mitme ratturi huvi, kes kõik tahtsid proovida, kas kaherattalise lukustamine on ikka turvaline. Selgus, et väga suure raamiga ratta kinnitamiseks tuleb pisut nuputada. Lukku jäid rattad proovijate rõõmuks aga kindlalt.
Bikeepi rattaparkla pälvis kohe mitme ratturi huvi, kes kõik tahtsid proovida, kas kaherattalise lukustamine on ikka turvaline. Selgus, et väga suure raamiga ratta kinnitamiseks tuleb pisut nuputada. Lukku jäid rattad proovijate rõõmuks aga kindlalt. Foto: Kristjan Teedema

Eile kuulutas Tartu linn avatuks tänavuse jalgrattahooaja ja linnaisad kutsusid kõiki inimesi üles kasutama auto asemel rohkem pedaalimise võimalust. 

Uudisena valmis Küüni tänaval R-kioski ja avaliku käimla vahel nutikas Bikeepi rattahoidja, kus saab oma sõiduvahendi lukustada tasuta. Lisaks valvab parklat läheduses asuv valvekaamera.

Bussikaardi või telefoniga

Rattahoidjad töötavad telefoni abil või linna ühistranspordi kaardiga. Soovides parkimiskohta kasutada helistab inimene luku postamendil asuvale numbrile või viipab lugeja juures Tartu või Tallinna bussikaarti ja luku juures süttib roheline tuli. 

See tähendab, et lukustussüsteem on avatud ning saab jalgratta raami luku vahele sättida. 

Lukku saab avada üksnes sama sõidukaardiga või sama telefoniga enne valitud numbril helistades. Tõsi, siinkirjutaja bussikaardiga lukke kasutada ei õnnestunud, teistel inimestel läks see siiski korda.

Lisaks esimesele kaheksale sellisele parkimiskohale tuleb neid veel 16 raudteejaama juurde.

Linna liikluskorraldusteenistuse projektijuht Jaanus Tamm märkis, et mõne Tartu bussikaardiga töötab teenus praegu tõesti aeglaselt, aga selle kallal teevad arendajad tööd. Kui kaart ei tööta, saab mobiiltelefoniga ikkagi teenust kasutada.

Tamme sõnul on parkla mõeldud eelkõige neile, kes sõidavad iga päev kesklinna ja kodu vahet. Operaator jälgib parkla kasutamist ja kui mõni ratas peaks parklasse jääma ebaloomulikult kauaks, võetakse selle omanikuga ühendust.

Seda muidugi juhul, kui rattaomanik on parklat kasutanud mobiiltelefoni või isikustatud bussikaardi abil. «Tallinnas on sellised parklad juba olemas ja sealne kogemus näitab, et üle kolme nädala parkijaid tuleb ette haruharva,» rääkis Tamm.

Kui mõni kaherattaline ununeb siiski pikkadeks kuudeks parklasse ja omanikku tuvastada ei õnnestu, annab linn ratta hooaja lõpus üle politseile.

Rattaparkla kõrval asub ka pump, milles on rõhk reguleeritud nelja atmosfääri peale. Tamm leidis, et võidusõidurattale jääb seda väheks, kuid teistele ratastele peaks sellest edasisõiduks piisama.

Abilinnapea Valvo Semilarski rääkis, et lisaks esimesele kaheksale niisugusele parkimiskohale tuleb neid veel 16 raudteejaama juurde Vaksali väljakule. «Vaatame, kuidas linlased selle võimaluse omaks võtavad, ja kui tarvis, teeme parklaid juurde,» selgitas ta. Ühe parkla käigushoidmine maksab kuus linnale 300 eurot. Kasutajale on see aga tasuta.

Tuleb ka rattaringlus

Rattaparklate kõrval valmistab linn praegu ette hoopis suuremat projekti. Tuleval aastal tahab raad käima lükata rattaringluse, mis tähendab, et linna suuremate koolide ja tähtsamate asutuste juurde tulevad parklad, kust saab rattaid laenutada.

Linnapea Urmas Klaasi kinnitusel on praegu kaalumisel, kas valmistada ette 60 rattaparklat ja tellida 600 ratast või 80 kohta ja 800 ratast. Linnapea rõhutas, et rattaringlusest saab linna ühistranspordi osa. 

Et teha seda linlastele ja külalistele ligitõmbavamaks, saab rattaid lühemateks sõitudeks võtta tasuta. Sõiduvahendeid saab kasutama hakata linna ühistranspordi kaardiga ning pikemate sõitude eest tuleb ka maksta väikest renditasu, mis aga ei ole kindlasti kallim kui bussisõit, nagu lubas Klaas.

Abilinnapea Semilarski lisas, et Eesti arengufond valis Tartu välja rattaringluse katseprojekti piirkonnaks. Kui see siin õnnestub, on kavas laieneda ka teistesse linnadesse. 

Tagasi üles