/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2011/03/28/547283t1ha123.jpg)
Küsimuse peale, milline on ilus surm, räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi õendushoolduse osakonna juhataja Kristina Oja loo 71-aastasest vähihaigest mehest, kes suri eelmisel nädalal hospiitspalatis.
Ühing seisab väärika elust lahkumise eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Too mees toodi õendushoolduse osakonda eelmise aasta sügisel, kui oli selge, et ta pahaloomulise kasvajaga haigusele enam tervendavat ravi ei ole.
Jäi vaid haigussümptomeid leevendav ehk palliatiivne ravi, millega püüti anda patsiendile nii hea elukvaliteet, kui see tema seisundis veel võimalik oli. Mehe lahutatud naine ei olnud teda maha jätnud, vaid käis ikka külastamas, samuti poeg.
Patsient elas omaette toas, pikutas ja vaatas televiisorit. Teda ei vaevanud lamatised ega piinanud valud, ta oli igatipidi hoitud. Ka hingehoidja oli käinud temaga rääkimas, samuti oli hingehoidja vestelnud lähedastega.
Ja siis ühel eelmise nädala õhtul see mees lahkus vaikselt, ilma hirmu ja piinata.
Kristina Oja ütleb, et kuigi hospiitsiteenust on võimalik saada EELK diakooniahaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Ida-Tallinna keskhaiglas, ei ole see kättesaadav kaugeltki mitte igal pool Eestis.
Uus ühing Pallium
Kristina Oja ütleb, et hiljuti Eestis loodud mittetulundusühingu Pallium eesmärk ongi palliatiivse ravi ja hospiitsiteenuse arendamine Eestis. Ta sõnul on hospiitsiteenuse terviklik kontseptsioongi Eestis veel välja töötamata, sest see teema ei puuduta mitte üksnes arste, õdesid ja põetajaid, vaid ka sotsiaaltöötajaid, psühholooge, juriste, hingehoidjaid ning tegevus- ja füsioterapeute.
Hospiitsiteenuse puhul ei ole kesksel kohal haigus üksi, vaid inimene ja ta vajadused tervikuna. Ka tähendab see tegelemist lähedastega, kes võivad abituse ja paratamatuse tunde tõttu hädas olla ja äärmusliku olukorraga mitte toime tulla.
Kristina Oja lisab, et kui inimene soovib oma järelejäänud päevad kodus veeta, siis peaksid needsamad vajalikud teenused jõudma talle koju, nii nagu see on paljudes teistes riikides.
Küsimuse peale, mida konkreetset mittetulundusühing ära teha saab, vastas Oja, et teha on palju, alates terminoloogia väljatöötamisest ja inimeste koolitamistest kuni Eesti Haigekassale uute teenuste hinnataotluste esitamiseni välja.
«Näiteks surmaeelse ravi teenust ei ole haigekassa hinnakirjas isegi mitte olemas,» rääkis Oja. «Kõik, mis me kliinikumi õendushoolduse osakonnas sel alal teha saame, teeme tegelikult üle oma jõu, tootes eelarvesse miinust.»
Palliatiivne ravi on Oja sõnul enamasti kallim kui tavaline õendushooldus, sest see nõuab lisaks õe ja põetaja tähelepanule ka sagedasi arstivisiite, kallist valu- ja hapnikuravi, hingehoidja ja sotsiaaltöötaja tööd.
Ka noortele ja lastele
Pealegi ei puuduta palliatiivne ravi ainult eakaid inimesi, vaid noori ja lapsigi. Parandamatuteks haigusteks võivad osutuda vähk, kopsu-, südame- ja neeruhaigused, aids, ning seda east hoolimata.
Samas ei tähenda palliatiivne ravi patsiendile tingimata maapealse tee peatset lõppu. Kristina Oja ütleb, et patsiendid võivad heades tingimustes hoopis kosuda ja pääseda veel kojugi.
«Ma mäletan, et ütlesin 2009. aasta aprillis ühe vanaprouast patsiendi kohta ta omastele, et maikuud ei pruugi ««me» enam näha», meenutab Kristina Oja. «Praegu on aasta 2011 ja proua on alles. Ühtegi loogikareeglit, miks see kõrges eas kopsuvähiga naine vastu peab, ei ole. Aga ta elab talle kingitud päevadel puhtalt ja vaevusteta – väärikalt!»
Surmaeelne ravi
• Palliatiivse ehk haigussümptomeid leevendava ravi ja hospiitsiteenuse ülesanne on võimaldada kaugelearenenud ja surmaga lõppeva haigusega inimesel elada võimalikult täisväärtuslikku elu ning tagada talle väärikas ja rahulik elust lahkumine.
• Keskel kohal on terviklik inimesekäsitlus.
• Niisuguse ravi kontsept-siooni paremaks väljaarendamiseks on Eestis loodud mittetulundusühing Pallium, mille töösse on kaasatud onkoloogid, kirurgid, perearstid, lastearstid, hooldusõed, geriaatriaspetsialistid, sotsiaaltöötajad, hingehoidjad ja mitme teise eriala esindajad.
• MTÜ Pallium esimene teabepäev leiab aset 29. aprillil Tartus, L. Puusepa 1a konverentsisaalis, teema on valuravi.
• Tartu Ülikooli Kliinikumi õendushooldusosakonna hospiitsipalateis on seitse kohta.
Allikas: Kristina Oja