/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2011/03/27/546322t1h2a97.jpg)
Otepää vallavolikogus neljapäeval vastu võetud arengukavas aastaiks 2011–2016 on haridusvõrgu optimeerimise üks samme Pühajärve põhikooli ühendamine Otepää gümnaasiumiga.
Pühajärve elanikud ähvardavad valda lahutusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooli kestmise eest seisjad algatasid seepeale eelnõu, et tunnistada ebaõnnestunuks Otepää linna ja Pühajärve valla liitumine 1999. aastal.
Eelnõule andis mõne tunni jooksul allkirja üle saja elaniku ehk üle kahe protsendi valla elanikest.
Linna ja valla lahutamise eelnõu algatanud Pühajärve põhikooli lastevanemate esindaja Teet Reedi kinnitusel tahavad vanemad juhtida tähelepanu sellele, kuidas talvepealinna auväärt tiitlit kandvas linnas-vallas asju aetakse.
«Vastavalt seadusele peab volikogu eelnõu vähemalt arutama,» märkis ta.
Linnast lahku
«Teisel pool Otepääd elavad vallaelanikud tõenäoliselt ei toeta pühajärvelaste plaani, sest ühe omavalitsuse jagamine kaheks väiksemaks üksuseks ei muuda midagi paremaks,» ütles Otepää vallavanema Andres Visnapuu.
«Eestis räägitakse kõikjal, et valdasid on vaja liita. Nüüd mõned tahavad lahutada,» ei varjanud ta oma imestust.
Valda taas lahutada soovijad ei ole vallavanema sõnul volikogus esindatud ning ta ei pea tõenäoliseks, et praegune volikogu soovib minna ajas 12 aastat tagasi.
Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemetsa kinnitusel on omavalitsuse lahutamine juriidiliselt võimalik: «Varasemalt on näiteks valitsuse algatusel lahutatud Keila linnast Paldiski linn aastal 1996.»
Valdade lahutamise otsustavad valla elanikud, jätkas Tõemets. «Vastavalt ettepanekule saab volikogu algatada ühest vallast kahe omavalitsusüksuse moodustamise protsessi ning alustada vastavate õigusaktide eelnõude koostamist.» Lõpliku otsuse valla lahutamise kohta teeb vabariigi valitsus.
Ministeeriumiametniku hinnangul ei saa siiski pelgalt ühe kooli küsimuse põhjal otsustada, kas omavalitsuste ühinemine oli õnnestunud või mitte. Samuti leidis Tõemets, et vallavalitsus ja -volikogu peaksid lahendama Pühajärve kooliga seotud küsimuse, kaasates osapooli ning võttes arvesse tulevikuarenguid.
Ministri toetus
Pühajärve põhikooli laste vanemad heidavad aga Reformierakonna juhitavale koalitsioonile ette vassimist kooli kavandatava sulgemise teemal ning elanike arvamusest teerulliga ülesõitmist.
«Vallavolikogu koalitsiooni soov tagaselja ja salaja ära otsustada Pühajärve põhikooli sulgemine oli viimane piisk karikas,» rääkis kooli hoolekogu esimees Rain Kimmel.
Õli valas omakorda tulle haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes avaldas vallajuhtidele saadetud kirjas kahetsust elujõulise ja lastevanemate hulgas hea mainega Pühajärve põhikooli sulgemisplaani üle.
87 õpilasega Pühajärve põhikool kuulub praegu kindlalt tugevate keskmise suurusega maapõhikoolide hulka.
Sündimusnäitajate alusel võib eeldada ka õpilaste arvu kasvu, lisas Lukas oma pöördumises.
Vallavanem Visnapuu tunnistas, et Lukase avaldus tuli talle üllatusena ning jäi täiesti arusaamatuks. «Minister ise on öelnud, et sada last on väikekooli normaalseks toimimiseks miinimum. Meil on juba praegu lapsi vähem ja tulevikus jääb neid veelgi vähemaks,» märkis vallajuht.
Valla hariduse arengukavas seisab küll plaan kool tulevikus kinni panna, kuid seal pole vähimatki märget selle kohta, et see juhtub nüüd ja kohe, viitas Visnapuu.
Raske koorem
Minister Lukas märgib oma kirjas, et Pühajärve põhikool vastab riikliku rahastamismudeli tingimustele ning selle sulgemine pelgalt majanduslikel kaalutlustel ei ole põhjendatud.
Vallavanem sellega ei nõustu, tema sõnul tuleb vallal juurde maksta ka õpetajate palgaraha, sest riigi makstavast pearahast selleks ei jätku. Õppevahendid, hooldus, remont ja kütmine on niigi puhtalt valla õlul.
Kooli allesjätmine on võimalik, ent see lükkab rasket, kuid paratamatut otsust lihtsalt edasi, leidis Visnapuu. Omavalitsusel on lisaks haridusvõimaluste tagamisele palju teisigi ülesandeid – et asjad paraneks, tuleb leida kompromisse, rõhutas ta.
Varem või hiljem kerkib üles küsimus, mida teha koolimajaga. Kas rajada sinna vanadekodu või sotsiaalkeskus, panna müüki või teha midagi muud, vajab vallavanema sõnul arutelu.
Tema meelest võiksid majas edasi töötada näiteks lasteaed ja algkool. Põhikooli astmes liitklasside moodustamist ta aga ei poolda: «Sellega kaotaksid kõik.»