Kuidas sai värihalvatus endale Parkinsoni haiguse nime?
27. aprill 2017, 17:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/04/27/6597879t1h6181.jpg)
- Parkinsoni päeva tähistatakse Euroopas, sealhulgas Tartus juba 20 aastat.
- Aeglane samm, tuhm kõne – aga elu läheb siiski edasi.
Parkinsoni tõve korral on inimese igapäevaelu tavalisest palju aeglasem: ta sammud jäävad lühemaks, kõne muutub tuhmimaks, riietumine, söömine ja kirjutamine lähevad kohmakamaks.
Esimest korda kirjeldas niisuguseid sümptomeid inglise teadlane James Parkinson oma raamatus «Essee värihalvatusest» (An Essay on the Shaking Palsy). See oli kakssada aastat tagasi.
Et James Parkinsoni sünnipäev on 11. aprillil, tähistab kogu maailm Parkinsoni päeva aprillis. Parkinsoni kui haiguse esmakirjeldaja auks ristis värihalvatuse Parkinsoni haiguseks aga üks prantsuse neuroloog Jean-Marie Charcot mitukümmend aastat hiljem.
James Parkinsoni tuntakse eelkõige geoloogi ja paleontoloogina ning tema paleontoloogiaatlaste teise trüki väljaanded aastast 1833 leiab isegi Tartu Ülikooli raamatukogust.
Aga et ta oli ka üldarst, siis jõudis ta kirjutada terve rea raamatuid paljudest haigustest. Oma värihalvatuse essees kirjeldas Parkinson kuue patsiendi juhtumeid ning esitas lõpuks hüpoteesid selle kohta, mis võivad olla haiguse põhjused. Ühena neist nägi ta ajukahjustust, mida tol ajal aga kontrollida polnud võimalik.
Parkinson oli prohvetlik
Tartu Ülikooli närvikliiniku professor Pille Taba märgib, et Parkinson oli prohvetlik, sest tegelikkuses ongi nii – Parkinsoni tõve korral väheneb virgatsaine dopamiini hulk ajus ning see on tingitud musttuuma ehk substantia nigra kahjustusest.
Parkinsoni tõbi on krooniline kesknärvisüsteemi haigus, mille korral põhilisteks vaevusteks on käte ja jalgade värin ning liigutuste muutumine aeglaseks, kohmakaks ja kangeks.
James Parkinsoni prohvetlikud laused on aga needki, et seni, kuni me ei tea täpselt selle haiguse mehhanisme, seni ei ole sellele efektiivset ravi.
Efektiivne ravi tuli Pille Taba sõnul alles 150 aastat hiljem ning see on seotud rootsi farmakoloogi Arvid Carlssoniga, kes sai tuntuks dopamiini uurimise alal ning avastas, et just dopamiinipuudus aju teatud osades põhjustab Parkinsoni tõbe.
«Nüüd, mil me teame üsna palju närviülekandeainetest ja retseptoritest ning oleme leidnud ravimi levodopa, mis muutub kesknärvisüsteemis dopamiiniks, saab rääkida Parkinsoni tõvest kui kroonilisest haigusest, mis ei ole eluohtlik,» selgitab arst. «Jah, haigus mõjutab inimeste elukvaliteeti, kuid me oskame päris hästi sümptomeid leevendada. Haiguse tüsistunud variantidele on tablettide kõrval olemas pumbaravimid ning on ka kirurgilise sekkumise ehk aju süvastimulatsiooni võimalused.»
Pille Taba sõnul on Eestis praegu üle 3000 Parkinsoni haigusega inimese. Aga see krooniline haigus ei puuduta sugugi mitte patsienti üksinda, vaid tervet perekonda, ning sageli saavad lähedastest ravimeeskonna liikmed.
Ka iga-aastane Parkinsoni päeva konverents on olnud suunatud patsientidele ja kõigile huvilistele ning niisuguseid päevi on Euroopas, sealhulgas Tartus korraldatud 20 aastat.
Lähedus ja seksuaalsus
Tänavuse konverentsi külalisesindaja on Gila Bronner Iisraelist, kes on Sheba haigla liigutushäirete keskuse seksuaalnõustaja ning kes kõneleb intiimsusest ja seksuaalsusest Parkinsoni tõve korral – ettekanne tõlgitakse eesti keelde.
«Me ei ole harjunud rääkima läheduse teemal, kui jutt käib vanemaealistest ja haigetest inimestest,» sõnas Pille Taba. «Aga seegi on elukvaliteedi väga oluline osa.»
/nginx/o/2017/04/27/6597913t1hbfba.jpg)
Lähedusest rääkides võiks meenutada ka Saksa diplomaati ja teadlast ning Berliini Ülikooli asutajat Wilhelm von Humboldtit, kes haigestus Parkinsoni tõppe. Oma kirjades sõbrannale Charlotte Diedele leiab lausa ilukirjanduslikke lõike raskest haigusest ja selle kulust. Humboldt kirjeldab, et kuidas ta on hakanud värisema, kuidas ta ei saa enam süüa ega riietuda…
Ka leiab Parkinsoni tõve märke vanadel maalidel kujutatud tegelaste kehahoiakust juba enne seda, kui James Parkinson seda haigust kirjeldas. Üks neist teostest on Isidorus Weissi 1814. aastal loodud «Singimüüja» (Selling of the Smoked Hams).
Parkinsoni päev
28. aprillil kell 12 Dorpati keskuses algav konverents on pühendatud Parkinsoni tõvele ja sellele, et inimesed haigusest rohkem teaksid.
Kava
Intiimsus ja seksuaalsus Parkinsoni tõve korral - seksuaalterapeut Gila Bronner Iisraelist.
Elu läheb edasi - Urve Laisaar Tartu Parkinsoni Haiguse Seltsist.
James Parkinsoni raamatud: värihalvatuse esmakirjeldusest paleontoloogia atlaseni - professor Pille Taba TÜ närvikliinikust.
Lõputa lugu - mängib Jõhvi erivajadustega noorte näitering.
Kohv ja tee suupistetega.