Kunstnik pöördus vaatlema koduplaneedi elu kosmosest

Kuzja Zverev näitas Tartu kunstimaja väikeses galeriis, kuidas tema suurimat selle väljapaneku tööd saab kokku panna nagu tiibaltarit. Ka selle triptühhoni on ta maalinud vanadele aknalaudadele. Foto: Kristjan Teedema

«Ülespaneku ajal käinud vaatajad arvasid, et Ago on ära pööranud,» rääkis Tartu kunstimaja galerist Indrek Grigor, kui avas monumentaalgaleriis tartlasest kunstniku Ago Teedema näituse.

Seni pallaslikkuse suunal püsinud Ago Teedema tunnistas avasõnavõtus, et on oma loomingus tõesti natuke ära pööranud. «Aga see ei ole lõplik,» lisas ta. «Kui ära tüdinen, eks ma siis pööra tagasi tavapärasema juurde. Ja tegelikult saab alati vinti juurde keerata.»

Eelmine aasta oli talle loominguliselt raske, ent meeldiv. Uute ideede tulek pakkus kohati naljakat kogemust. «Kõige lühemalt öeldes: päris korralik seiklus,» ütles ta arvukale näituse avamise seltskonnale.

Näituse saatesõnades nimetab Teedema oma väljapanekut sputnikuperspektiivis pilguheitmiseks koduplaneedile.

«Sputnikuperspektiivi kehutas kasutama minu põlvkonna noorusaega jääv kosmonautikat romantiseeriv alatoon. Möödub ju tänavu 50 aastat Juri Gagarini stardist,» märgib ta. «Samas pole ilmas eriti midagi paremuse poole muutunud, keegi ei kaitse Maad, kes peab üksi oma (meie) elu eest võitlema.»

Oma loomeaastatel ühtekokku enam kui 300 pilti maalinud Teedema peab Tartu kunstimuuseumis restauraatoriametit. Pool tundi enne tema näituse avamist monumentaalgaleriis esitles Indrek Grigor väikeses galeriis narvalasest kunstnikku Kuzja Zverevit.

Maalid aknalaudadel

Väljapanekus on Kuzja Zverevi loomingule enim mõjutusi andnud suurkujude portreed, mis on kõik maalitud vanadele, elamutes tarbetuks muutunud aknalaudadele. Kunstniku sõnul kanoniseerib ta eelkõige traagilise saatuse ja puhta vahetu loominguga suurvaime.

Nii näiteks on portreteeritute hulgas kunstnikud Andrei Rubljov, El Greco, Vincent Van Gogh, Paul Gauguin, Henri de Toulouse-Lautrec, Niko Piros­­mani, Amadeo Modigliani ja Eduard Viiralt.

Kuzja Zverev (kodanikunimega Vladislav Kuznetsov) sündis aastal 1961 Venemaal Kostroma linnas. Ta on lõpetanud Jaroslavli kunstikooli ning Kostroma pedagoogikainstituudi kunsti ja graafika teaduskonna.

Aastast 1989 elab ta Eestis ja peab õpetajaametit. Aastal 1999 alustas tema juhtimisel Narvas tegevust kunstistuudio Stupeni. Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Vabagraafikute Ühendusse kuulub ta aastast 2006.

Peale maalide ja graafika on Kuzja Zverev toonud avalikkuse ette oma poeesiat. Kogumikku, milles on tema joonistusi ja luuletusi, jagas ta ka isikunäituse avamisel kunstimajas.

Avamine täna

Kolmapäeval avatud kahe uue näi­­tuse kõrval ootab üks avamist täna. See on Jass Kaselaane skulptuuriinstallatsioon «Hingede rändamine», millele on eraldatud kunstimaja suurima galerii kolm ruumi.

«Lähemal vaatlusel pääseb esile tööde robustne vormistus, mida autor iseloomustab kui maalilisust,» märkis galerist. «Figuuride groteskne vorm, mis on igati kooskõlas autori ka­­vatsustega, rõhutab kontsept­­siooni muinasjutulist tausta.»

Tartu kunstimaja kõiki kolme uut väljapanekut saab vaadata 24. aprillini.

Kolm näitust

Tartu kunstimajas (Vanemuise 26) on kolm uut väljapanekut, mida saab vaadata 24. aprillini.

• Monumentaalgaleriis on tartlasest kunstniku Ago Teedema näitus «Maa – võitlev planeet».

• Väikeses galeriis on narvalasest kunstniku Kuzja Zverevi näitus «Kunstniku monoloog».

• Täna kell 17.30 avatakse ansambli Superliustik osalusel suure galerii kolmes saalis Jass Kaselaane skulptuuriinstallatsioon «Hingede rändamine».
Allikas: Tartu kunstimaja