Tehnikadirektor töötab nagu sõjatandril

Teaduskeskuse Ahhaa tehnikadirektor Mairo Hirmo on hoolega jälginud, et Ahhaa maja saaks selline nagu vaja ja et selle ülalpidamiskulud oleksid võimalikult väiksed. Nii tuli tal koos ehitajaga leida töö käigus lahendusi, et üht-teist paremaks muuta. Näiteks projektis ette nähtud ventilatsiooniagregaatide asemel soetati veidi kallimad-paremad, et tulevikus oleks elu odavam. Foto: Margus Ansu

Appi, akvaariumis on tolm! See pole naljakas, asi on tõsine ja teaduskeskuse Ahhaa tehnikadirektor Mairo Hirmo hakkab probleemiga kohe tegelema. Aga mitte ülepeakaela, vaid rahulikult, nagu talle meeldib ka pikka maad joosta.

Kust tolm tuleb?

Siin majas argitoimetustest ja ventilatsioonist ikka, sest väga tolmuseid töid meil praegu ei tehta. On vaja midagi välja mõelda, sest akvaariumis ei tohi tolmu olla. Panen nüüd telefoni kinni, sest muidu ei saa juttu ajada, mulle helistatakse kogu aeg.

Varem olin ehitusel projektijuht, see oli elu nagu sõjatandril. Ega praegune töö sellest suurt erine. Püüan küll võimalikult palju ette mõelda, et tuleks vähem «tulekahjusid» kustutada, kuid kõike ei oskagi siin keegi ette näha.

Kuidas nii?

Ahhaa inimesed on väga loovad, neil tekib väga tihti uusi ideid, millega on vaja tegeleda, ja lahenduste leidmiseks tuleb tulistada puusalt. Aga olen sellega väga rahul, paremat seltskonda kui Ahhaas polegi. Igav siin ei hakka.

Ahhaas tuleb olla väga avatud maailmavaatega ning käia kaasas innovatsiooni ja loomingulisusega, mida õhkub igalt poolt. Kui suudan siin tubades genereeritavate julgete mõtetega kaasa minna, siis saan hakkama.

See on keeruline, sest hullude mõtete peale tahaks ikka kõigepealt öelda, et nii ei saa teha.

Alguses oli mul veidi raskusi, sest harjumusest tahtsin mõne pöörase mõtte peale esimese asjana tõesti «ei» öelda.

Olin tulnud teisest kultuurist: ehitusinimesed on kogu aeg kahe jalaga maa peal, nad püüavad leida töökindlaid ja lihtsaid, tavapäraseid lahendusi. Öeldakse, et teeme nii, nagu alati on tehtud, see on kindla peale minek. Aga Ahhaas julgevad inimesed katsetada, nad julgevad kastist välja mõelda. Alati otsitakse võimalusi, kuidas saab. Ja tulebki välja, et saab, ning tulemus on väga hea.

Kui kaugel maja on?

Lähipäevil jõuab kohale laborite ja külastajate ala sisustus ning planetaariumi tehnika. Ehitame ja paigaldame ekspositsioone, neid tuleb riburada juurde ning kõigile on vaja kavandada ja välja ehitada tehnosüsteemid. Kiireks läheb, sest avamine on juba 7. mail.

Vaba aega jääb siis vähe.

Aega tuleb leida kõigeks: töö, õppimise, sõprade ja spordi jaoks. Mõnikord harva jõuan ööklubissegi, kuigi viimane kord oli küll väga ammu.

Nägin teid Lõunakeskuse loomapoe miniloomaaias tšillimas.

Läksin sinna vaatama, mis Ahhaa asemele on ehitatud. Kitsastes puurides loomad on mulle veidi kurb pilt, teist korda ma sinna ei lähe. Olen maalähedane, ehk linnainimesele selline koht meeldib, mulle mitte.

Käite suurtel jooksuvõistlustel. Kas siis millegi lihtsama, näiteks kalastamisega ei võiks vähest vaba aega täita?

Trenni tuleb teha! Vastupidavusaladega tegelemine aitab mul kogu tööpäeva ärksana püsida. Spordipisik on mul lapsest saadik sees. Olen pikamaajooksja, mu eesmärk on jõuda enne 30-aastaseks saamist Berliini maratonile. Eesmärke tuleb seada, sest kui neid ei ole, siis vaid oleskled.

Jooksmas käin neli korda nädalas, korraga jooksen rahulikus tempos tund-poolteist ehk kümmekond kilomeetrit. Teen ka kiirrulluisutamist, talvel panen suusad alla ja püüan leida aega jõusaali jaoks.

Kalal ma ei käi, mulle meeldivad praegu veidi erksamad tegevused. Pigem läheksin sõpradega näiteks ATVdega rallima. Adrenaliini on vaja, sellepärast sõidan lumelauda. Kõik käed on ära lõhutud, nüüd võtan seda asja juba vaiksemalt, enam hüppesse ei lähe.

Mis teil enesetunnet tõstab?

Saavutused. Kui võtan endale töös või spordis eesmärgi ja kui saavutan selle eesmärgi, siis on väga hea tunne. Tõstan lati pigem kõrgemale kui jätan madalamale. Õnneks väga suuri läbikukkumisi pole olnud.

Pean väga lugu heast toidust, uutest maitseelamustest ja eri rahvuste köökidest. Nii et ka hea toiduga on lihtne mu tuju tõsta.

Mida kunagi ei tee?

Ei tee seda, mis on mu põhimõtete vastu. Näiteks ei võta ma vastutust kellegi teise eest, kui nii pole eelnevalt kokku lepitud. Igaüks vastutab oma tegude eest.

Olen märganud, et teil on tugev kriitikameel.

Jah, leian end ilmast ilma vigu nägemas ja mõtlemas, kuidas midagi paremaks teha, sest püüan alati asju paremaks teha. Proovin seda omadust küll alla suruda, et saaks elu ka nautida, aga ikka salaja otsin vigu.

Mis Tartus paremaks teeksite?

Liiklus võiks olla sujuvam. Meil on palju ohtlikke kohti, näiteks Pepleri ja Vanemuise rist. Seal on vähe parkimiskohti, majade ümber püütakse hoida roheala, aga sellega tekitatakse probleeme ja ohtlikke olukordi jalakäijatele, sest autod pargitakse ülekäiguradade ette. Seal sõites võtan alati hoo maha, et kui väike laps peaks autode vahelt tulema, siis jõuan pidurdada.

Aga näen, et paljud teised autojuhid kasutavad seal oma tugevama poole õigust, kihutavad.

Mis teid enda juures peale kriitikameele veel häirib?

Vahel häirib liigne pedantsus. Näen kogu aeg asju, mida saaks kohendada, ja see on koormav. Aga mul lihtsalt peavad kõik asjad olema oma kohal. Tahan, et ka Ahhaas oleks kõik oma kohal, et midagi poleks ripakil. See jätab majast hea ja viisaka mulje.

Kas teil tõesti kodus sokid ja võtmed kunagi ära ei kao?

Ei kao! Püüan hoida kodus võimalikult vähe asju, mul pole ürgeestlaslikku kogumisinstinkti. Kodus on mul võtmed oma kohal, sokid oma kohal. Alati. Süsteem.

Millest unistate?

Sellest, et jääks rohkem vaba aega ja saaksin rohkem reisida. Mulle meeldivad erinevad kultuurid, erinevad inimesed, erinevate maade hõngu tabamine. Kui tulen reisilt, siis tunnen jälle, kui hea on Eestis elada. Ma ei näe põhjust siit lahkumiseks, ka suurem palk ei motiveeriks mind.

Unistan Lõuna-Ameerika reisist, seal oleks põnev seigelda. Samas on see ka ekstreemne kant, adrenaliini peaks sealt saama kõvasti.

CV

•    Sündinud 12. jaanuaril 1984 Põlvas.

•    Lõpetanud Põlva ühisgümnaasiumi, Eesti Põllumajandusülikooli geodeedina (tehnikateaduste kraad 2006). Nüüd tudeerib Tartu Ülikooli majandusteaduskonna avatud ülikoolis ettevõtlust ja tehnoloogia juhtimist.

•    Keskkooli ajal töötas suviti kohalikus puidufirmas pakkija, staabeldaja ja järkajana ning paksusmasina taga, oma karjääri lõpetas seal kuivatioperaatori-logistikuna. Hiljem oli ametis restaureerimisfirmas, tema kätetöö on näiteks Eesti Üliõpilaste Seltsi maja taastatud aknad ja uksed. Kõrgkooli kõrvalt tegi objektijuhina erialast tööd geodeesiabüroos. Pärast ülikooli ASi Merko Tartu objektijuht, eelarvestaja ja projektijuht (esimene töö Glaskeki tootmiskompleks) ja OÜ Projekt O2 projekteerimise projektijuht. 2010. aasta aprillist teaduskeskuse Ahhaa tehnikadirektor.

•    Vaba ja vallaline.

Arvamus

Peeter Voovere
Ahhaa maja ehitava firma Nordecon Ehitus projektijuht

Ei saa öelda, et Mairo oleks meie elu kibedaks teinud. Tal on ehituskogemus ja sellepärast on temaga lihtne suhelda. Meie koostöö on olnud edasiviiv ja hea tulemusega.

Ahhaa tehnikadirektoriks soovis saada enam kui 40 inimest, lõpuks jäi neist sõelale kümme. Teaduskeskuse juht Tiiu Sild küsis valiku tegemisel ka minu käest nõu ja soovitasin Mairot, sest ta on väga terane.

Mairo tuli tööle siis, kui Ahhaa väga keeruline maja oli poole peal. Tal oli kindlasti raske poole pealt liituda, aga ta sai hakkama, ta on ikkagi insener.

Mairo on mõistev ja koostöövalmis. Tema suurimad plussid on noorus ja arenemisvõime.

Tanel Linnas
Teaduskeskuse Ahhaa leiutaja

Mairo on uskumatult tasakaalukas tegelane. Teda vist polegi võimalik endast välja viia. Hämmastav on tema oskus asju ajada ja uue maja üllatusi vaikselt, aga sihikindlalt lahendada. Ta oskab suure probleemihunniku, mille all enamik inimesi masendusse langeks, hoopis naljaks pöörata.

Luurele võiks temaga minna küll. Aga miks? No kui luurele minna, siis sellepärast, et on vaja luurata.