TÜ teadlased saavad Rootsis oma kiirekanali

MAX-LAB-IV projekt. Foto: Tartu Ülikool

Rootsis, Lundi lähedal asuvas rahvusvahelises sünkrotronkiirguse keskuses MAX-LAB valmib 2015. aastaks Eesti oma kiirekanal, mis võimaldab meie teadlastel viia sünkrotronkiirgusega tehtavad katsed ja teadustöö täiesti uuele tasemele.

Sünkrotronkiirgus on elektromagnetkiirgus, mis tekib, kui valguse kiirusel liikuvad laetud osakesed liiguvad kiirendusega näiteks mööda kõverjoonelist trajektoori, vahendas Tartu Ülikooli pressiesindaja.

Sünkrotronkiirgus saab reaalselt tekkida osakeste kiirendis – sünkrotronis. Kiirguse abil on võimalik uurida erinevates ainetes toimuvad protsesse, mis on muuhulgas kasulikud näiteks uute ravimite väljatöötamise juures. Bioloogid uurivad selle abil molekulide struktuuri ja funktsionaalsust, mis omakorda aitab kaasa inimkehas toimuvate protsesside mõistmisele. Sünkrotronkiirgust kasutavad oma töös aga ka näiteks ajaloolased väga vanade käsikirjade ja tuntud kunstiteoste uurimisel ilma neid kahjustamata.

TÜ Füüsika Instituudi direktori Marco Kirmi sõnul avab kiirendi valmimine meie teadlastele täiesti uued võimalused sünkrotronkiirguse kasutamiseks teadustöös. «Esiteks avab oma kiirekanali valmimine meile juurdepääsu Lundis asuva keskuse teistele sünkrotronidele ja suurendab kindlasti Eesti nähtavust maailma tippteadlaste hulgas. Samuti on loodav taristu oluline praktikabaas meie noorteadlastele ja kraadiõppuritele, kes hakkavat uut aparatuuri seadistama ja sellel katseid tegema,» ütles Kirm.

TÜ Füüsika Instituudi röntgenspekrtoskoopia labori juhataja Arvo Kikas selgitab, et sünkrotronid on tänapäeval kõige suurema intensiivsusega kiirgusallikad ultraviolett- ja röntgenkiirguse valdkonnas, paljusid olulisi teadusuuringuid saabki teha ainult sünkrotronkiirguse abil. «Oma kiirekanali abil saaksid meie teadlased enda käsutusse äärmiselt võimsa ja kaasaegse uurimisvahendi,» lisas ta.

Arvo Kikase sõnul hakkavad TÜ teadlased uuel kiirekanalil uurima eelkõige uute materjalide omadusi. «Hea näide sünkrotronkiirguse abil tehtud katsetest on vedelkristallmonitoride võidukäik. Sünkrotronkiirguse kaasabil tehti oluline samm tehnoloogia arengus ja tulemusena on LCD arvutimonitorid ning telerid pea täielikult meie majapidamistest välja tõrjunud märksa suuremad ja kohmakamad kineskoopseadmed,» lisas ta.

Kiirekanali projekteerimine algab professor Ergo Nõmmiste eestvedamisel juba sel aastal. Valmima peaks see kõrgtehnoloogiline rajatis aastaks 2015 ning esialgsete hinnagute kohaselt kujuneb selle maksumuseks ca 4,2 miljonit eurot, mis kaetakse suurem osas Euroopa Liidu struktuurifondide abil.