Auditooriumitäis inimesi sirutab käed ette ning kõigutab neid üles ja alla. Virgutusvõimlemine kulub ära igal loengul, mitte ainult erivajadustega inimeste konverentsil, mis leidis aset üleeile Tartus.
Koosolemine hoiab õrna vaimu sirge
26. märts 2011, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse klient Ilme Mikk on punase kampsuniga ja istub otse esireas, paberid laual ja kaks paari prille ka.
Ilme Mikk on konverentsipäeva juht ning jälgib hoolega, et kõik laabuks. Kui kellegi ettekanne hakkab lõppema, peab tema kohe püsti tõusma ja järgmise esineja välja hõikama.
«Eks ma hommikul «marineerisin» ennast küll,» sõnab Ilme Mikk kohvipausi ajal heatujuliselt. «Naeratus ununes hoopis ära. Aga hea tunne on, et mind on usaldatud.»
Tean ja tegutsen
Konverents kannab pealkirja «Tean ja tegutsen», on üleriigiline sündmus ja mõeldud psüühikahäiretega inimestele, et parandada nende toimetulekut igapäevaelus.
Sirutusharjutusi näitab saalis ette mitte mõni spordiklubi treener, vaid Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse üks klientidest Marika Kutta, kes oma sportlikkuse ja julguse poolest on ammu silma jäänud.
Videoklippides, mis jutustavad, milliseid olukordi võib elus ette tulla, mängivad rolle kliendid Alari Ait, Leena Pütsepp ja Rita Kask. Kõik need klipid arutatakse konverentsil koos psühholoogiga ükshaaval läbi ja nii saab selgeks näiteks see, mida toob endaga kaasa raha laenamine ja kuidas üldse laenamisest hoiduda.
Konverentsipäeva juhti Ilme Mikku jälgides ei loe võõras kuskilt välja, et see selge hääle ja elava loomuga naine võiks olla kunagi võidelnud musta masendusega.
Ilme Mikku teavad ta kaaslased eelkõige kui karaoke lauluvõistlustel käijat, innustunud Wii-mängude mängijat, käsitöömeistrit ja näiteringi juhendajat.
Tegevusjuhendaja Camilla Meister ütleb, et vaimse tervise hooldekeskuse üks ülesanne ongi leida igale kliendile niisugune tegevus, mis teda huvitab. «Sunniga ei saavuta siin midagi,» räägib ta
Saalis valmistub ettekandeks Kaie Rootalu. Ta ees kausta vahel on kolm lehekülge mõtteid selle kohta, miks on oluline tegutseda ja mitte kodus norutada. «Nii on võimalik oma haigus kontrolli all hoida,» kommenteerib ta.
Ettekande mustandit kirjutas ta terve päeva ning järgmisel päeval veel neli tundi, mis kulus lõikude ümbertõstmise ning puhtandi kirjutamise peale.
«Juhtugu mis tahes – õppida tuleb terve elu – see toob uusi teadmisi ja annab ajule gümnastikat,» on seal kirjas.
«Minu meelehaigust tuleb ette 1–2 protsendil elanikkonnast – midagi teha ei ole,» ütleb Kaie Rootalu oma saatusest rääkides. Ta on kõrgharidusega matemaatikaõpetaja, kes on töötanud nii pedagoogi kui programmeerimisinsenerina.
Lilled koristajale
Tegevusjuhendajale Camilla Meistrile meeldib Kaie Rootalu juures see, et lisaks oma ratsionaalsele loogikale on ta väga osavõtlik inimene. «Just Kaie märkas, et meie päevakeskuse koristajal Leenal läheneb sünnipäev, ning tema ettepanek oli selleks päevaks ka klientide poolt Leenale lilled muretseda.»
Kaie Rootalu ise ütleb, et kahjuks ei ole väga paljud inimesed eluga kursis.
«Mu oma lähedaste hulgas on neid, kellele ma oma haigusest midagi rääkida ei saa,» sõnab ta. «Nad teevad kohe niisuguse hirmsa näo ette, nagu käiks jutt kellestki, kes elab põhjakihis.»
Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus
• Pakub teenuseid 300 inimesele.
• Rehabilitatsiooni ja toetavate teenuste osakond asub Tartus Staadioni 52, mille päevakeskust külastab 25–30 inimest päevas.
• Eakate hooldusosakond asub Nõlvaku 12 ning Anne Päevahoolduskeskus Kaunase pst 22.
• Infot jagab sekretär telefonil 736 1500.