Kunstnik maalib metsa sõnadega

Uus raamat algab Aleksander Suumani fotoportree ja autogrammiga. Foto: Raimu Hanson

Luuletamine on mets. Nii kirjutab maalikunstnik ja luuletaja Aleksander Suuman oma raamatus «Mälestus on metsast rohelisem», mis ilmus aastal 2000, kolm aastat enne ta surma. Täna on tema 90. sünniaastapäev. Seda silmas pidades on Ilmamaa kirjastus äsja valmis saanud tema koondkogu «Et valgusest vestelda».

Esimene esitlus on kirjastuse teatel täna Kuressaare linnateatris, kus ühtlasi avatakse tema näitus. Väljapanekus on Vilsandi saarel Suumani loodud ja seni avalikkuse eest varjul olnud pildid.

Trükivärskesse raamatusse on valitud luuletusi kogu tema loometeelt. Järelsõnas on kirjas, et Suumani luuleraamatutes on nähtud tema elujutustust ning tuleb välja, et nii mõistis neid ka autor ise. Nõnda võib lugeda ka värsket raamatut, mis on koostatud kronoloogilisel põhimõttel, luulekogude ilmumise järjekorras – autori biograafilise romaanina.

Loodust on selles koondkogus sõnadega maalitud rohkesti, seda leidub ka samas trükises tema maalide reprodel. Otsesõnu metsast on Virumaal Avanduse vallas Metsakülas sündinud Suuman kirjutanud juba oma esimestes värssides, mis ilmusid 1963 debüütkogus «Oh seda inimest». Näiteks tsüklis «Poeetilisi portreid» kirjutab ta: «Ma olen mets öös.» Sealsamas on juttu silmapaarist kui lepasaludest kahel pool talu ja tiritamme kasvatavast toomepuust metsajões.

Aastal 1986 ilmub tema luulekogu «Nofretetega metsas». Teistmoodi Suuman tuli lugejate ette 1989 raamatuga «Kui seda metsa ees oleks», kus leidub ka luulekogu pealkirjaga identne luuletus, ja rohkem sõnu selles ei olegi.

Suumani eluajal tema viimaseks raamatuks aastal 2002 jäänud ülevaatlik kogu «Tondihobu tõugud vetikatega», mis tõi autorile Eesti kultuurkapitali aastapreemia, annab muu hulgas pealkiri-luuletusele kommentaari: «Üherealine luuletus, / mida kirjastuse keeleline / korrektor ei oska lugeda. // Trükkal ka hädas; / käsi ei allu tahtele: / vägisi laob sõnade vahele eid. // Liiv on meid ära teinud.»

Muidugi ei ole mets kui motiiv Suumani loomingus peamine. Aga hakkab silma. Eriti äsja ilmunud raamatus «Et valgusest vestelda», mille on koostanud ja järelsõna kirjutanud Tõnu Õnnepalu. Palu tähendab kuiva liivast okaspuumetsa, enamasti männikut.

Aleksander Suumani raamatu «Et valgusest vestelda» esitlused mandril on 26. aprillil kell 18 Tartu kirjandusmajas ja 28. aprillil kell 18 Tallinna kirjanike maja musta laega saalis.