Eesti hakkab märgistama veepiiri Venemaaga (1)

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: montaaž Artur Kuus / Margus Ansu

Mais alustab politsei- ja piirivalveamet koos veeteede ametiga Peipsile, Lämmijärvele ja Pihkva järvele kokku 126 kilomeetrile toodrite ehk meremärkide  paigaldamist. «Tegemist ei ole Eesti-Vene piirijoone, vaid piirirežiimi ala tähistamisega,» teatas politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juhtivametnik Aimar Köss

Piirirežiimi ala tähistatakse ebaseaduslike piiriületuste või režiimialale sattumise ennetamiseks. Režiimiala on 200 ja 50 meetrit piirist, millele ei tohi piiriveekogudel viibijad siseneda.

«Ühtlasi tagab veepiiri märgistamine selle, et suvisel ajal on veekogu Eesti poolt selgelt tähistatud ja järvel olijail on võimalus visuaalselt kontrollida oma asukohta piirijoone suhtes,» ütles Aimar Köss. «Talvel tähistatakse režiimiala vastavate hoiatusmärkidega, mida on tehtud juba alates 1990. aastatest. Nüüd luuakse paremad navigeerimistingimused ka suvisel ajal.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles