Seebitegu ja seenepakud – õdus õpituba koduköögis või aias

Maire Breede elutoas õpetab õiget ahjukütmist pottsepp Paul Pääso. Foto: Kaisa Hansson

Et korternäitused ning kodukohvikud koguvad üha populaarsust, siis tulid Tartu rahvaülikooli töötajad mõttele hakata kodudes läbi viima ka koolitusi.

Tartu Rahvaülikooli esimene kodukoolitus leidis aset juhataja Maire Breede elutoas, kus õpetati õigesti ja tõhusalt ahju kütma.

Maire Breede ütles, et teda ei kohutanud küll kuidagi need võhivõõrad inimesed, kes tema tuppa astusid. Õdususe tekkimiseks pakkus ta neile teed, kohvi ja suupisteid ning riputas seinale valge lina, kuhu koolitaja sai teoreetilise osa slaide näidata.

«Ahjukütmise koolitust peab ju tegema ikka seal, kus on ahi,» märkis Breede, kelle kodus on nii ahi kui õhkküttega kamin.

Osalejaid oli tosinajagu. Nende seas tõsiseid täismehi, kelle igapäevane kodutöö näiski olevat ahjukütmine ning kes tahtsid ka oma kogemusi jagada, aga oli nooremaidki inimesi, kes on ahjuga korterisse hiljuti elama asunud.

Kütmise nippe jagas pottsepp Paul Pääso, kes muuhulgas näitas, milline näeb välja halgude kütteväärtuse mõõtmise riist ning kuidas on kõige lihtsam ahju klaasist uks tahmast puhtaks saada. Ka sai selgeks, kuidas välja arvutada kütmiseks optimaalset puude kogust nii ahju ennast kui köetava ruumi suurust arvestades.

Inimesed on lahkemad kui varem

Maire Breede usub, et kodukoolitustel on tulevikku, kuna inimesed on tema arvates muutunud palju avatumaks kui veel mõni aeg tagasi, mil oma kodu peeti ülimalt privaatseks kohaks, kuhu ühtegi võõrast inimest mitte mingil tingimusel sisse lasta ei soovitud.

Järgmine kodukoolitus leiab aset nädala pärast ning siis kogunetakse rahvaülikooli turundusjuhi Kaisa Hanssoni isiklikku kööki, kus ta kokkutulnuid ise juhendama asub.

Seebimeister Kaisa Hansson. Foto: Erakogu

«Üks meie mõte on, et kodukoolituse läbiviijad ei pea ju tingimata olema kõik kõrgelt litsentseeritud oma ala asjatundjad,» rääkis ta. «Kui keegi usub, et tal on häid oskusi, mida teistele oma kodus jagada, siis võib ideega julgelt lagedale tulla.»

Kaisa Hansson on ise seebitegu õppinud vaid hobikorras.

«Seebi valmistamine on vaimustav tegevus, kus eduelamus on garanteeritud. Seep tuleb alati välja, aga kunagi sa ei tea täpselt, milline just,» rääkis ta. «Ma ei mõõda midagi grammipealt, vaid katsetan ning kutsun teisigi katsetama. Avan oma köögikapiuksed, ja siis vaatame, mis seal leidub. Seebiteole võib lisada mett, kakaovõid või śokolaadi...»

Kaisa Hanssoni kööki mahub vast kaheksa inimest ning juba on neid, kes on ta seebiteole end kirja pannud. Käsitsi seebi keetmine ja mahekosmeetika on praegu populaarsed tegevused ning internetist leiab selle kõige kohta rohkelt õpetusi ja videosid. «Aga õnneks jätkub ka neid, kes leiavad, et koos kaaslastega õppimisel on oma võlu,» ütles Kaisa Hansson.

Küsimuse peale, kas koolitused hakkavadki olema ainult rahvaülikooli inimeste kodudes, vastas Kaisa Hansson, et kaugeltki mitte. Vaid selleks, et uus asi käima saada, alustavad nad oma kodudest, ja vaatavad, kuidas see inimestele meeldib.

Samblagrafiti ja permakultuur

Maikuus Karlova pärvadel on tulemas näiteks samblagrafiti kursus. Juhendaja on Tartus elav hispaanlane Damaso Ortis, kes leiab, et eestlased on uskumatult rikkad, kuna neil on nii palju sammalt ja samblikke, millega annab imeasju teha.

Tuleb välja, et sammaltaimi on võimalik neisse lugupidavalt suhtudes ja keskkonda arvestades enda soovi järgi kasvama panna ning neist seinale, postile või müürile omapäraseid kujundeid luua.

Maikuus on plaanis ka permakultuuri koolitus, mida juhib Triinu Guerrin oma Võrumaa ettevõttes, kus rajab kõrgpeenra ning õpetab jätkusuutlikku elustiili. Samuti on tulemas seenepaku nakatamise õpituba Ätte külas.

Juunikuus leiab ühes koduaias aset kiviktaimla rajamine ning ühes teises kodus Feng shui energia analüüs.

Parasjagu otsivad rahvaülikooli töötajad sellist majapidamist, kus oleks hea korraldada efektiivne ja kiire kodukoristuse koolitus. Ongi üsna imelik, et pakkumisi ei ole veel tulnud. Kodukoolituse sari on pühendatud Tartu Rahvaülikooli 30. aastapäevale ning see jätkub sügishooajal.