/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/19/6565129t1hd746.jpg)
Külma ilma trotsides toimetavad loodusehituse entusiastid täna Marja 20 hoovis, et Supilinna päevadel meisterda valmis (või peaaegu valmis) COB-tehnikas saviahi.
Fotod: vanast kaablirullist saab trendikas ökoahi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitust juhendav Jiři Krejči rääkis, et see on tehnika, kus põhimaterjalina kasutatakse savi, liiva ja põhu segu. Kuigi ahjusid on sel viisil hõlpsam teha, võivad oskajad COB-tehnikas püsti panna kasvõi elumaja.
Taolisel moel ehitatud ahju tuleb küll kütta pikalt, vältides samal ajal ülekütmist, kuid Krejči sõnul maitsevad selles küpsetatud pitsad ja leivad hoopis teisiti – ja märksa paremini – kui elektriahjus tehtud. Umbes kolm tundi köetud ahi annab ühtlast sooja väga pikalt, neli-viis tundi. Pitsasid tasub küpsetada vahetult kütmise järel, pikemat valmimist nõudvad road võiks ahju pista pisut hiljem.
/nginx/o/2017/04/19/6565131t1h1702.jpg)
Supilinna ehitatava ahju südamikuks sai vana kaablirull, selle alla laoti kaks kihti telliseid. Seguks on varutud ligi 300 kilo looduslikku savi, 500 kilo liiva ning üksjagu heina.
Hoov, kuhu ehitatakse, kuulub ühele Rootsis elavale inimesele, kes on seal lubanud loodusehitajatel tegutseda. Tegemist on avatud ruumiga, mis tähendab seda, et ahju valmides saavad seda põhimõtteliselt kasutada kõik huvilised. Küll rõhutas teine ehitusmees, kõrvalmajas elav Olev Roots, et kindlasti tuleks küpsetusplaan enne kooskõlastada, sest oskamatult toimides võib ahju väga kergesti katki kütta.
Mehed loodavad ahju päris valmis saada Supilinna päevade lõpuks, kuid kütma saab seda hakata umbes kuu aja pärast, seni peab see rahulikult kuivama. Küll oodatakse rahvast samasse hoovi juba laupäeval-pühapäeval, kui on avatud väike kohvik, kus pakutakse vahvleid ja kohvi.
/nginx/o/2017/04/19/6565219t1hc9a1.jpg)