Töömessilt otse Soome kapsarulle valmistama

Ettevõtte juht Maria Hanho selgitas, et nende ettevõttel on eestlastest töötajatega kogemusi juba üle kahekümne aasta. «Eestlased on väga töökad ja kohusetundlikud,» märkis ta.

Peale eilse Tartu töömessi osales Hanho ka märtsis Pärnus korraldatud töömessil ning tal on plaanis osa võtta veel Tallinnas peetavast messist. «Praegu on meie ettevõttel pakkuda kaheksa hooajalist töökohta. Mõned sooviavaldused on mulle juba laekunud,» märkis Soomes kapsarulle valmistava ettevõtte juht.

Palk, mida kapsarullitehas pakub, on Hanho sõnutsi samal tasemel kui teistes Soome toiduettevõtetes. Tunnitasuks lubas ta 10 eurot, millele saab  lisa teenida ületunde tehes.

Veel kinnitas ta, et nende ettevõte maksab kõikidele töötajatele võrdselt. «Tean, et paljud Soome ettevõtjad eelistavad eestlasi ja üldse välistööjõudu palgata seetõttu, et neile saab lihtsamalt ümbrikupalka maksta. Meile on oluline, et töötajal oleks sotsiaalsed garantiid ning võimalus saada tulevikus ka riiklikku pensioni,» rääkis Hanho.

Erilisi nõudmisi Hanho kapsarullitehasesse tööle soovijaile ei sea. Et töö on  füüsiline, peavad töötajad olema hea tervise juures. «Mõnda ametisse eelistame mehi, sest näiteks pakkimisel on vaja tõsta suuri raskusi. Mitte et naised sellega hakkama ei saaks, aga senimaani on ka neil kohtadel pigem mehed tööd teinud,» märkis tehase juht.

Ka vanus polevat kapsarullitehases töötamisel määrav. «Meil on töötajaid vanuses 18–65 ning mõnel on staaži üle neljakümne aasta,» ütles Hanho. Pea ainukesteks tingimusteks seadis ta mõningase inglise või soome keele oskuse ja soovi tööd teha.

Koolipingist tasuvale tööle

Töövõimalused välismaal paelusid messil ennekõike noori. Abiturient Hendrik Eerikson ütles, et astus töömessilt läbi puhtalt huvist, mitte vajadusest tööd leida.

«Mul on suveks juba töökoht olemas, aga mõtlesin, et vaatan ringi, ehk on siin ka midagi huvitavat pakkuda. Parema pakkumise korral ehk mõtlen ümber,» selgitas Eerikson, kel plaanis suvel leiba teenida programmeerimisega.

Messil köitsid tema huvi enim Eurese töövahendusvõrgustiku infoboksid.

«Pärast gümnaasiumi lõppu plaanin minna informaatikat õppima ning miks mitte proovida ka mingil ajal välismaal tööd teha või lühiajaliselt õppida,» lisas Eerikson. Samas andis ta mõista, et esimene eelistus pärast kõrgkooli lõppu on leida erialast tööd ikkagi Eestis.

Metalli töötleva aktsiaseltsi Hanza Mechanics koolitus- ja värbamisjuht Karin Ruus ning personalispetsialist Marge Noorem nentisid, et metallitöö õppijaid on Eestis vähe ja paljud koolist tulnud noored tahavad saada kohe keeruliste masinate peale tööle.

«Ootused on koolipingist tulnud noortel suured, kuid töö käigus saavad nad alles aru, et neil on veel palju õppida,» märkis Karin Ruus.

Ta soovitas mehhatroonika eriala lõpetanud koolinoorel esmalt korralikult materjali tundma õppida ning siis alles keerukate masinate taga tööle hakata.

Ka nentis Marge Noorem, et eilsel messil polnud nende ettevõtte tööpakkumiste vastu nii suurt huvi kui varasematel aastatel.

«Aga sellegipoolest peab end näitama, sest ehk mõni inimene, kes siit läbi jalutas, jagab seda infot sellele, kel huvi meile tööle tulla,» lisas ta.

Ratastooliski saab töötada

Töömessil pöörati üsna palju tähelepanu ka piiratud töövõimega inimeste rakendamisele. Liikumiseks ratastooli kasutav Janek Riives tõdes, et ettevõtjate valmisolek puudega inimest tööle võtta on ajapikku küll paranenud, kuid tööd leida ratastooliinimesel siiski kerge pole.

«Praegu olen pool aastat tööta olnud. Varem töötasin andmesisestajana,» märkis Riives. Ka töömessile tuli ta otsima sellist tööd, mida oleks võimalik kodus arvutiga teha. «Mõned mõtted messi käigus sain, aga ei midagi kindlat,» ütles ta.