![Kikilipsudega möllavad (vasakult) kasvataja Siret Kakko, asendusteenistuses olev Kristofer Jürisoo, Liisbet Randla, laste turvakodu juhataja Piret Värno ja Ketrin Pumbu.](http://f7.pmo.ee/Jtq4d5YN0B9sSKqufP6WvB9c3fg=/1442x0/filters:focal(95x828:4793x3098):format(webp)/nginx/o/2017/04/17/6560697t1h51fb.jpg)
Ühel varakevadisel päeval andis Tartu laste turvakodu ukse taga kella vanadaam koos oma täiskasvanud tütrega. Tuppa astudes panid nad lauale kingituse, millest oli esimesel pilgul raske aru saada, mis see täpselt on.
Ühel varakevadisel päeval andis Tartu laste turvakodu ukse taga kella vanadaam koos oma täiskasvanud tütrega. Tuppa astudes panid nad lauale kingituse, millest oli esimesel pilgul raske aru saada, mis see täpselt on.
Kui lapsed koos kasvatajatega karbi avasid, nägid nad seal tohutul hulgal kikilipse: suuremaid ja väiksemaid, tumedamaid ja heledamaid, täppide ja triipudega… Ning kõrval kaarti, millel read: «Kikilips teeb śikiks. Need on väikestele tulevastele presidentidele! Olge tublid!»
Tol päeval tööl olnud kasvataja Piret Männiste ütles, et tegelikult oli vanadaam juba varem turvakodusse helistanud ja rääkinud, kuidas ta märkas Tartu Postimehes artiklit pealkirjaga «Tulevane Eesti president kasvab laste turvakodus» ning kuidas siis see turvakodu argipäeva kirjeldav lugu pani teda õmblema suurt hulka kikilipse nii poistele kui tüdrukutele – et nad võiksid end pidupäevadel tunda samahästi kui presidendi vastuvõtul.
Esimese lipsu sellest karbist palusid kasvatajad endale välja valida selsamal perel, kus sirgub beebi, kelle kohta ta isa oli ajakirjanikule öelnud, et tema lapsest kasvab president.
Too beebi sai endale väga väikese sinise lipsu.
Ka on lipsud endale kingituseks need lapsed, kes nüüd on turvakodust oma päriskoju tagasi läinud. Lipsud on õmmeldud väga kvaliteetselt ja väga ilusast tugevast siidkangast. «Kui lapsed neid endale ette proovisid, tekkis kohe selline hea emotsioon, mida vaid üks kikilips anda suudab,» meenutas Piret Männiste.
Hulk lipse on veel varuski.
Täna turvakodus lapsi koos kingitud lipsudega pildi peale kutsudes, oli taas tajuda rõõmu, mida need värvilised asjakesed anda suudavad. Tüdrukud avastasid, et näiteks roosad lipsud sobivad hästi peapaelteks ning et mõnel lõbusal sündmusel võiks lipse kanda ka mitmekaupa.
Lipsude valmistaja oma nime turvakodu töötajatele aga öelnud ei ole. Ka ei ole seda kirjas kaardil, seal on vaid telefoninumber.
Sellele numbrile vastanud naine tunnistas, et jah, tema need lipsud õmbles, kuid oma nime ta öelda ei soovi. Ta on olnud eluaegne kunsti- ja käsitööõpetaja ühes Tartu koolis. Õmblema asus ta sellepärast, et lastele sobilikke lipse ei ole kauplustest enamasti leida. Kui ongi, siis on need nii kallid, et keegi neid ei osta. Aga tema meelest võiksid kõik lapsed end mõnikord hästi tunda, sest mitte keegi ei tea, kes neist tulevikus sirguda võivad.
Turvakodu juhataja Piret Värno kinnitas omalt poolt, et see on olnud üks äraütlemata armas kingitus, mis puudutas kõigi nende maja inimeste hingi.