Miks Emajõgi vastupidiselt ootusele hoopis alaneb?

Miks on Emajõe veetase viimased kümmekond päeva järjest langenud, kuigi lumi ju tasapisi sulab? Näiteks 11. märtsil oli veetase 153, 17. märtsil 118 ja eile vaid 106 sentimeetrit üle kokkuleppelise nulli.

Vastab Eesti Meteoroloogia Instituudi hüdroloog Ene Rand­puu:

Kuna praegu on lume sulamine aeglane, siis ei ole sulavesi vähemalt Lõuna-Eestis veel jõgedesse jõudnud. See valgub lihtsalt vaikselt maa sisse. Aga Emajõe veetase hakkas langema siis, kui jõgi hakkas jääst vabanema.

See on sama kui võtta anum ja panna sinna mingi raskus, siis vesi ju kerkib. Ja kui raskus välja võtta, siis veetase langeb jälle alla. Aga Emajõel oli sel talvel väga paks jääkate.

Umbes 40 sentimeetrit. Kui jääkate Tartu juures kadus, kukkus kohe ka vesi madalamale.

Võib öelda, et jää paisutab veetaset. See ongi väga iseloomulik, et alati, kui jõed jääst vabanevad, siis nad langevad alla. See on nende suurvee-eelne talvine miinimum, kust nad hakkavad jälle üles tulema. Eelmisel aastal algas Emajõe suurvesi sellelt samalt veetasemelt (105 cm üle nulli).

Kas Emajõgi on täies ulatuses jääst lahti?

Vaat ei tea, kuidas allpool olukord on, aga Praagal on kindlasti veel jääs.

Kas Peipsi jää alla vett ikka mahub?

Mahub-mahub, sest Narva jõgi viib teistpidi selle vee Peipsist välja. Järve jääkatet vesi praegu kergitama ei hakka, sest jõgedest survet veel pole.
 
Nii et praegu ei maksa veel rõõmustada, et Emajõel üleujutust ei tulegi?

Ma olen kogu aeg öelnud, et enne ei saa suurvee kõrgust prognoosida, kui see algab. Alles siis saab hinnata, milline on sulava lume veevaru ja kuidas lisajõed käituvad. Kui sulamine käib pikalt ja tasakesi, siis pole midagi hullu. Palju sõltubki ilmadest. Mingil tasemel tuleb kevadine suurvesi kindlasti, aga praegused ilmad intensiivset veetaseme tõusu ei soosi.