Tulevased tudengid uudistasid Tartu Ülikooli

FOTO: Repro

«Aga me ei olegi ju veel abituriendid,» ütlevad Tartumaalt pärit Annike Tolmats ja Merili Raudmäe. Ometi askeldavad neiud Tartu Ülikooli peahoones lahtiste uste päevadel, sisseastujate infomaterjalid näpu vahel.

«Praegu ongi õige aeg otsus teha, järgmisel kevadel oleks pisut hilja,» leiavad 11. klassi tüdrukud. «Ehk peaks lahtiste uste päevi korraldama hoopis sügisel,» pakuvad nad.

Treffneri gümnaasiumi õpilane Annike ja Reiniku gümnaasiumi õpilane Merili kinnitavad, et enamiku klassikaaslaste sihiks on ikka kõrgkool – eks selle mõttega sai ju gümnaasiumi tuldud. Tartlaste seas on Tartu Ülikool sageli esimene valik, lisavad nad.

Merili ütleb, et temast võiks tulevikus saada näiteks matemaatikaõpetaja. Ka Annike nendib, et tal poleks pedagoogitöö vastu midagi, sest selles ametis jääb inimene hingelt nooreks.

Õpetaja tänamatu amet

«Minu ema on ka õpetaja, aga kõrvalt vaadates tundub, et seda ametit ei hinnata ega tasustata piisavalt,» ütleb ta. Reaalklassis õppiv neiu eelistaks tudeerida pigem humanitaaraineid.

«Aga ka loodusteadused ja majandus pakuvad meile huvi. Õnneks on veel aega mõelda,» kinnitavad neiud. Välismaal õppimist ei ole tüdrukud kaalunud. Et elada üksi võõrsil, selleks peab olema tugev isiksus, leiavad nad.

Neiud kinnitavad, et külastavad kindlasti tudengikandidaatide karjääriplaneerimise infotundi. «Kavatsesime minna ka meediateemat kuulama, et õpime ehk intervjuud andma. Aga nüüd ei ole meil seda vist vajagi,» naeravad nad.

Tartu Ülikooli peahoonesse sätitud teaduskondade infolettide vahel uudistavad ka kolm Tallinna reaalkooli abiturienti: Karl Tarvas, Mati Pulver ja Jasper Kursk.

Karl ütleb, et soovib õppida geenitehnoloogiat. «Valik tuleb langetada Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli vahel. Tartu tundub põnevam, saaks kodust kaugemale ja naudiks ühikaelu. Mulle meeldib siinne õhustik ja ka Tartu klassitsistlik arhitektuur,» kõneleb ta.

Mati plaanib astuda arstiteaduskonda ja Jasperi kindel soov on õppida Tartu Ülikoolis füüsikat. «Me peame kiirustama bussi peale, läheme keemiahoonega tutvuma,» vabandavad Tallinna noormehed ja lahkuvad peahoonest jooksujalu.  

Klassikalises kohtumispaigas – ülikooli peahoone kella all – uudistavad parasjagu kaks Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi abiturienti: Malle Jõgeda ja Maili Sikk.
Malle ütleb, et teda huvitavad õpingud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. «Tallinnas tunneksin ennast ehk kodusemalt, aga Tartu vastu pole mul ka midagi,» ütleb ta.

Sõbratar Maili lisab, et temale meeldib hoopiski Viljandi ja ta kaalub ühe õppimisvariandina Viljandi kultuuriakadeemiat. Neiu meelisvaldkond on teatrikunst ja draama. «Tegelikult sain ka Wellsi ülikooli sisse,» lisab ta. Kas Wellsis oleks neiul raske hakkama saada? «Ei, mul on võimalus võtta õppelaenu ning inglise keel on mul suus,» vastab ta.   

Keskendu sellele, mis huvitab

Kas edasipüüdlikud neiud on koolis viielised? «Ei, meie arvates pole mõtet valimatult tuupida, pigem keskenduda sellele, mis tõesti huvi pakub,» vastavad nad.

Võru neiud kinnitavad, et mitte kõik gümnasistid ei kipu kõrgkooli. «Soove on seinast seina. Mõni tahab saada automehaanikuks, mõni inseneriks. Kuidas keegi.»

Ühikaelust praegused noored nii väga ei unistagi. Nad leiavad, et kui erakorter on enam-vähem sama kallis kui ühiselamu, on mõttekas otsustada esimese kasuks.

Palamuse tüdruk Eneli Kivi ja Võhmast pärit Jaana Lints on aga ennast sisse seadnud teisel pool infolauda – teise kursuse üliõpilastena tutvustavad nemad tulevastele tudengikandidaatidele õigusteaduskonnas õppimise võlu ja valu.

«Paljud arvavad, et juuraõpingud on hirmus rasked. Kui tekib tööharjumus, saab väga hästi hakkama,» kinnitavad nad. Eakaaslaste julgustus mõjub ju teadagi rohkem kui vanainimeste oma. Ja huviliste voog ei näi vaibuvat.

Noorte sagimist jätkus eile lisaks Tartu Ülikoolile ka Tartu Kõrgemasse Kunstikooli ja Eesti Maaülikooli, kus olid samuti lahtiste uste päevad.

Tagasi üles