Uus tohter õpib rahvast tundma

Rannu perearstikeskuses töötav Evelin Vatsa on Rannus uus arst ja suurt osa patsiente näeb ta igal oma vastuvõtupäeval esimest korda. Mured on inimestel tõsised, raskeid haigusi palju ning sageli on inimesed tööta või n-ö grupi peal.

FOTO: Margus Ansu

Rannu perearst Evelin Vatsa saadab oma kabinetist ema ja lapse välja ning vaatab, kui palju koridoris rahvast ootab. On kaks meest ja naine. «Meil käib kõik ikka veel elava järjekorra alusel,» sõnab Vatsa.



Evelin Vatsa on Eesti esimene munitsipaalperearst, kelle umbes 1100 inimese suurust nimistut majandab valla loodud osaühing Rannu Perearstikeskus.

Arstil ei ole muud muret kui hommikul oma Elva kodus ärgata, autosse istuda ja Randu tööle vurada.

Rannus ootavad teda köetud ahjuga toad ja kuldaväärt pereõde Eddi Keldo, kes on kohalik inimene ja Rannus õeametit pidanud  32 aastat.

Vatsa ütleb, et tema on ju uus, aga kui tal mõne patsiendi kohta küsimusi tekibki, on õde Eddi Keldo kõrval, kes aitab – tema teab tausta ja mäletab haiguslugusid.

Kabineti ukse taga ootab Aare Helts, samuti põline Rannu elanik, kes tuli arsti juurde retsepti saama. Aare Helts tunnistab, et natuke tuli ta sellepärast ka, et näha, missugune see uus arst neil nüüd on.

«Me ei ole jah etteregistreerimist sisse seadnud,» märgib Vatsa. «Inimesed on vana korraga harjunud. Saavad siin omavahel jutustada, kui ootavad. Aga edaspidi sean selle sisse. Nii on parem tööd planeerida, saan end paremini ette valmistada, kui tean, missugused patsiendid tulevad.»

Perearstihäda oli suur

Mured Rannu valda perearsti leidmisega algasid vähem kui aasta tagasi. Siis selgus, et senine staažikas perearst Silvi-Silja Koemets peab tervise pärast ameti maha panema.

Rannu vald kuulutas uue perearsti leidmiseks välja konkursi ja sai tulemuseks tühjad pihud. Korraldas teise konkursi – ikka sama.

Vallavanem Maano Koemets meenutab, et käidi vaatamas küll, aga vangutati pead, et nii väike nimistu ja kehvapoolsed ruumid. Ei ole atraktiivne. Koemets võttis ühendust perearstide seltsiga, käis Tartu Ülikoolis perearsti õppetoolis küsimas. Vastuseks sai, et kulla mees, küsijaid on teisigi – Eestis on oma paarkümmend niisugust kohta, kuhu perearsti otsitakse.

«Elva haigla juht Peeter Laasik oli see, kes tuletas meelde, et seaduses on nüüd niisugune koht olemas, mis lubab kohalikul omavalitsusel luua patsientide nimistu majandamiseks osaühingu ja saada niimoodi ise haigekassa lepingupartneriks,» meenutab Koemets.

Ta jätkab, et kui nad sellise osaühingu loomise eelnõu olid valmis saanud ja selle volikogule esitasid, olid inimesed seal väga üksmeelsed.

«Mitte keegi ei öelnud, et see pole valla rida. Kõik said aru, millest käib jutt ja kui oluline see kõigile on,» räägib ta.

Evelin Vatsa oli üks neist, kes tol ajal end Rannu valda ajutiseks asendusarstiks pakkus, et natukenegi hädasolijaid aidata. «Iseseisvalt ma oma õlgadele Rannu nimistut võtta küll poleks julenud,» lausub ta. «Abikaasa veel hoiatas, et see on nii ebakindel asi, et saan veel võlad kaela.»

Lõpuks oli aga just Evelin Vatsa see, kellega Rannu vald läbirääkimiste laua taha istus, et võimalikku töölepingut arutada. Kaup saadi kokku.

Vallavanem Maano Koemets ütleb, et kui kõik hästi läheb, siis aasta lõpuks tahavad nad Rannu südames asuvasse Barbara külakeskusesse moodsa perearstikeskuse ehitada ning perearstikabineti senisest asukohast ära kolida. Tolles uues kohas on juba hambaarst ja sinna kolitakse siis ka apteek – tuleb ilus kompleks.

Perearstide varu pole

Tartu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Aime Koger ütleb, et praegu Tartumaal teisi nii kriitilisi olukordi nagu Rannus õnneks ei ole. «Paljud maal töötavad perearstid on küll üsna eakad, aga vitaalsed,» räägib ta. «Prognoosida, milliseks kujuneb tulevik, on raske.»

Koger lisab, et kõik need probleemid, millega Rannu vahepeal maadles, on ammu tuttavad tema Valga, Võru ja Põlva kolleegidele ning nagu näha, on nüüd jõudmas ka Tartumaale.

«Kui maal asuv väike nimistu jääb arstist ilma, siis arvata, et sinna on kohe võtta uus inimene, kes oleks praegusel ajal nõus samades tingimustes vette hüppama ja välja ujuma, on üsna lootusetu,» nendib Koger.

Munitsipaal­perearst võib olla väljapääs

Osaühingu Rannu Perearstikeskus juhatuse liige, Lõuna-Eesti Haiglas üldkirurgina töötav Andrei Uksov ütleb, et dr Evelin Vatsa ei pea mõtlema ei haigekassalepingute, elektriarvete ega raamatupidamise peale – see kõik on osaühingu mure.

Uksov lisab, et ega seegi leping, millega nad Rannu valda perearsti palgale võtsid, anna veel mingit sajaprotsendilist kindlust. «Igaüks võib Soome tööle ära minna, selle eest pole keegi kaitstud,» sõnab ta.
Residentuuri lõpetanud noorel perearstil on tema sõnul iseseisvalt kuskil «metsas» alustada aga väga raske. See ei ole naljaasi.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on Rannu vald munitsipaalperearstikoha loomisel Eestis esimene. Ka Tallinn on hiljuti loonud munitsipaalperearstikeskuse, kuhu nad arste otsivad. Haigekassa andmetel töötavad munitsipaalperearstid juba aga ka Narvas ja Kohtla-Järvel. (TPM)

Tagasi üles
Back