Läheks veel viimast korda järvele. Kes teab, kas enam kunagi saabki, ütles äsja 88-aastaseks saanud Lätist pärit kange kalamees Pēteris Urtiņš oma kaaslastele. Viiekesi suunduti kolmapäeval Lämmijärvele, kuid tema enam tagasi ei tulnud.
Eaka Läti kalamehe kõige viimane retk
23. märts 2011, 18:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paari päeva eest võttis kala hästi ning otsustasime uuesti samasse kohta Piirissaare külje alla tagasi minna,» jutustas Urtinsi kaaslane Valdis Kalekaus. Kolmapäeva hommikul sõitis ta oma Volkswagen Passatiga Meerapalust järvele ning võttis suuna saare poole.
Uhtinina ja Piirissaare vahel tundus talle, et jää on ühes kohas kummalist värvi ning näha on ka vett. Ta pidurdas ja auto hakkas kohe vajuma.
Päästmine ei õnnestunud
«Uksi enam lahti ei saanud, kerisime aknad alla ja ronisime välja,» rääkis Kalekaus. Neli meest pääses, üks jäi autosse.
Kalekaus hüppas uuesti vette, et tuua välja ka ema elukaaslane, kes istus kõrvalistmel. Paksud vatipüksid ja saapad hoidsid aga õhku sees ning mehel ei õnnestunud sukelduda. «Ulpisin nagu part vee peal. Ma ei saanud tõesti midagi teha,» lisas murest murtud Kalekaus kätega pead kinni hoides.
«Oleksin sealt hooga üle sõitnud, poleks äkki läbi vajunud,» arutles ta veel.
Mees teavitas juhtunust piirivalvureid ning neli meest asusid jalgsi tagasiteele. Kalekaus oli üleni märg, Uno talu juurde jõudes oli ta kangeks külmunud.
Talu perenaise Vaike Märtsini sõnul andsid meedikud Kalekausile abi, sest mehe kehatemperatuur oli langenud 33 kraadini.
Päeval aitas pererahvas lätlase riideid kuivatada. Mees ise oli saanud kuivad riided selga ning kõndis õue peal, oodates järvel töötavaid tuukreid.
Võtsid riski
Autoga järvele mineku keelust teadnud Uno Märtsin hakkas kohe muretsema, kui nägi, et lätlased autoga jääle läksid. «Nüüd põrutavad sisse,» jõudis ta abikaasale öelda. Ja nii läkski.
«Oleksid nad ometi meie juurest läbi tulnud, me oleksime hoiatanud,» kahetses Märtsin.
Abikaasa Vaike Märtsin lisas, et kohalikud kutselised kalamehed teavad täpselt, kuhu minna ja kuidas: «Iga meetri järel lüüakse tuuraga, keegi ei torma.»
Piirissaare ümbruse voolukohad hakkavad kevaditi väga kiiresti altpoolt jääd kulutama. Pealt võib jää paista ilus, kuid selle paksus on vaid mõni sentimeeter.
Urtins oli Kalekausi kinnitusel Peipsil ja Lämmijärvel kalal käinud juba vähemalt 30–40 aastat. Ta ise hakkas mehega kaasas käima umbes paarkümmend aastat tagasi.
Nüüd ta aga kahtleb, kas ta veel kunagi Eestisse kalale tuleb. Auto jääb ilmselt samuti järvepõhja.
Keelust hoolimata
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Agu Lalli kinnitusel helistasid lätlased Mehikoorma piirivalvekordonisse kell 6.13 ja teatasid järveleminekust. Kell 6.42 helistas sama mees ja ütles, et nende sõiduauto vajus läbi jää ja uppus.
Lalli kinnitusel teavitas piirivalve seltskonda kõnealuses kohas kehtivast jäälemineku piirangust ning seal valitsevatest ohtudest. Ometi otsustasid mehed sõita järvele autoga.
Kell 7.38 teatasid õnnetusse sattunud lätlased, et jõudsid neljakesi Meerapalus oleva kanalini. Täpset õnnetuspaika nad öelda ei osanud.
Kell 9.20 leidsid piirivalvurid õnnetuskoha, mis asub umbes poole kilomeetri kaugusel mandri kaldast ning umbes poolteise kilomeetri kaugusel Piirissaarest.
Kohas, kus eilsest hakkas kehtima transpordivahenditega jäälemineku keeld.
Tuukrid leidsid auto nelja-viie meetri sügavuselt liivaselt järvepõhjalt. Pēteris Urtiņši surnukeha asus kõrvalistmel. Ilmselt jäi ta trakse pidi istme peatoe külge kinni, selgitas üks tuukritest, kes pidi Urtiņši vabastamiseks teda kinni hoidva rihma läbi lõikama.
Piirangud Peipsil, Pihkva ja Lämmijärvel
• Liiklemine nii transpordivahenditega kui ka jalgsi on keelatud Uhtinina ja Piirissaare vahelisel alal, Piirissaare kagutipus jääalal kuni kontrolljooneni ja Salu saare ümbruses saarele ligemal kui 300 meetrit.
• Jõgede ja ojade suudmetele ei tohi minna lähemale kui 300 meetrit.
• Peipsi järvistu ülejäänud osas on lubatud jääl liigelda maastikusõidukitega ja jalgsi. Muude transpordivahenditega on järvele minek keelatud.
• Alates reedest, 25. märtsist ei tohi sõiduautode ja ratastraktoritega minna Peipsi järve jääle Ida-Viru maakonna piires.
* Allikas: politsei- ja piirivalveamet