L, 28.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Talgulised päästavad teede ääres elusid

Kertu Kula
, reporter
Talgulised päästavad teede ääres elusid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Kui tavaliselt on konnad tegusad õhtupoolikul, siis viimastel päevadel on Ihaste teel aktiivne ränne ka päeval. Pildil püüab konna Ihaste konnatalgute juht Helene Kohv.
Kui tavaliselt on konnad tegusad õhtupoolikul, siis viimastel päevadel on Ihaste teel aktiivne ränne ka päeval. Pildil püüab konna Ihaste konnatalgute juht Helene Kohv. Foto: Kristjan Teedema

Kui konnad kevadel oma talvitumiskohtades ärkavad, tahavad nad sigida. Et konnad on talvitumiseks kogunenud enamjaolt samadesse kohtadesse, alustatakse koos sealt massilist rännet. Paraku aga hukkuvad paljud rändel, sest jäävad auto alla.

Eelmise nädala lõpust on Ihaste teel päästetud sadu konni. Eile päevalgi olid vabatahtlikud talgulised kohal ja aitasid vähem kui tunni jooksul üle tee üle poolesaja kahepaikse. Konnaränne kestab soodsate ilmadega viis päeva, aga kuna vahepeal on külmem olnud, võib see aega võtta kolm nädalat. 

Kõrgaeg tulemas

Ihaste teele on mitu aastat paigaldatud kevadel liikluspiirang 30 kilomeetrit tunnis, et rohkem konni päästa. Nii ka tänavu. Ihaste konnatalgute juht Helene Kohv ütles, et siiani on ta talgutel täheldanud, et paljud autojuhid ei võta ikkagi hoogu maha. Ta avaldas lootust, et autojuhtide teadlikkus konnade rändest ajapikku paraneb. 

Neljapäeval Ihaste teel päästetud konn. Kristjan Teedema
Neljapäeval Ihaste teel päästetud konn. Kristjan Teedema Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Aktiivsema rände ilma on Kohvi sõnul oodata tuleval esmaspäeval või teisipäeval, kui lubab nii sooja kui ka vihma. 

Tartus on aktiivseid talgulisi umbes viisteist. Kui on lootust soodsaks rändeilmaks, võtab talgujuht neljajalgse sõbra ja vabatahtlikud kaasa ning üheskoos minnakse helkurvesti, pealambi ja ämbriga varustatult elusid päästma.  

Abi on oodatud

Talgulised käivad konni päästmas regulaarselt. Eelkõige jälgitakse ilma ja kellaaega. Konnatalgute projektijuhi Kristiina Kübarsepa sõnul rändavad konnad üldjuhul videvikus, peale päikeseloojangut, aktiivseim aeg on kella kümne paiku õhtul. Sellel nädalal on talgulised rohkelt konnasid märganud ka päeval. 

Need inimesed, kes talgupäevadel osaleda ei saa, võivad Kübarsepa sõnul konni päästa ka muul ajal, näiteks Ihaste kergliiklusteel jalutades või jalgrattaga sõites. «Kui konna näete, siis ei ütle oih!, vaid võtate selle armsa konna kätte ja aitate üle tee,» selgitas ta. 

Võimaluse korral võib jalutama minnes kaasa võtta puhta anuma, kuhu saaks konnad sisse panna, et nad plehku ei pistaks. 

Konnad rändavad üldjuhul videvikus, peale päikeseloojangut, aktiivseim aeg on kella kümne paiku õhtul.

Soodsate rändeilmadega on Ihaste teel ka talgulised väljas, kelle tunneb ära kollase helkurvesti ja ämbri järgi. Neile saab appi minna, ka lühikeseks ajaks. 

Konnatalgutega saab igal ajal ühineda. Selleks tuleb silma peal hoida Facebooki lehel «Konnad teel», kuhu pannakse jooksvalt talguinfot üles. Eestimaa looduse fondi lehel saab liituda konnatalguliste listiga, kust saab samuti värsket teavet. 

Eelmisel aastal päästsid vabatahtlikud talgulised Eestimaa looduse fondi aktsiooniga «Konnad teel(t)»  Ihastes 2400 kahepaikset. Sel aastal peetakse konnatalguid Tartus ainult Ihastes. 

Üle terve Eesti on neid piirkondi veel 14. Peale Ihaste on suuremad rändekohad Leie-Oiul Viljandimaal ning Astangul Harjumaal. Mullu võttis konnatalgutest osa 360 vabatahtlikku. 

Eestimaa looduse fond on «Konnad teel(t)» aktsiooni eestvedaja 2012. aastast. Nii päästetakse igal kevadel vabatahtlike abiga 15 000 – 20 000 konna.

Märksõnad
Tagasi üles