Arena Tartu: 4000-5000 pealtvaatajat, 32 – 46 miljonit eurot

Kasarmu ja Puiestee tänava nurgale mõeldud liigutatava vahelaega hall mahutaks 5000 külastajat. Foto: Eskiis: Salto Arhitektid

Tartu linnavalitsus ja ülikoolilinna kavandatava suurhalli eestvedajad tutvustasid eile raekojas halli kahte võimalikku eskiisprojekti ning andsid ülevaate hallide maksumusest.

Aasta 2015 kaasava eelarve rahvahääletuse võitnud Arena Tartu eskiisprojekt on nüüd valmis, tegelikult on neid lausa kaks. 

Üks neist näeb suurhalli ette Eesti Rahva Muuseumi peahoone kõrvale Roosi 89 krundile. See on koht, kuhu linn on halli tarvis maad hoidnud viimased kümme aastat ning samale kohale tuleb see ka praegu koostamisel oleval linna üldplaneeringul.

Priit Metsjärve sõnul oleks nüüd mõistlik otsida Euroopast positiivseid näiteid, kus Tartu-suuruses linnas on hall ennast edukalt ära majandanud.

Eskiisprojekti koostanud arhitektuuribüroo KUU Arhitektid arhitekti Joel Kopli sõnul mahutaks Arena Tartu umbes 4000 inimest. Hall tuleks umbkaudu 20 meetrit kõrge ning selle katusel võiks olla avalik söögikoht, kuhu viib ümber hoone jooksev pea kilomeetripikkune terrass. Hallis oleks kolm saali.

Teise ideelahenduse järgi on hall suurem ning asuks Puiestee ja Kasarmu tänava nurgal, kuhu praeguse üldplaneeringu järgi on kavandatud erivajadustega laste kool. Eskiislahenduse koostas Salto Arhitektid. Töö autori Ralf Lõokese sõnul mahutaks hall 5000 inimest ning oleks liigutatava vahelaega.

Hoone kõrguseks on kavandatud 22 meetrit, nii et umbes nii kõrge nagu viiekorruseline kortermaja. Lõokese sõnul peaks hall asuma pigem linnas kui äärelinnas. See võimaldaks kokku hoida näiteks hiigelsuurte parklate pealt, sest kesklinnalähedus võimaldab halli minna ka jalgsi. 

Ligikaudne hind

Lõokese eskiislahendus näeb suurhalli ette ka büroopindu, mis hoiaks seal elu siis, kui suurüritusi ei pole. Samuti rõhutas arhitekt hallist avanevat vaadet Tartu linnale, mis võiks oma atraktiivsusega meelitada võimalikke rentnikke. 

«Meil pole mõistlik ehitada praeguse ERMi kõrvale veel teist mürakat,» oli Lõokese seisukoht. 

Linnavarade osakonna ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärve sõnul läheks KUU Arhitektide lahendus maksma umbes 32 miljonit eurot ning liigutatava vahelaega Salto Arhitektide hall 46 miljonit eurot. Sellest umbes 12 miljonit kulukski vahelaele, mis oleks praegu maailmas ainulaadne.  

«Need arvud on saadud eskiiside põhjal, kus täiesti tavapärane viga on pluss-miinus 20 protsenti,» ütles ta. «Kui soovida täpsemaid arve, vajame vähemalt põhiprojekti staadiumis olevaid ehitusprojekte.»

Metsjärve sõnul oleks nüüd mõistlik otsida Euroopast positiivseid näiteid, kus Tartu-suuruses linnas on suurhall ennast edukalt ära majandanud. «Kui on kindlus, et see on võimalik, tuleb koostada äriplaan ja alustada strateegilise partneri otsingut. Et Tartu linn ise suudab seda finantseerida, on natukene ebareaalne,» lausus ta.

Pall linna väravas

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et suurhalli idee on olnud pikalt päevakorral, ning lubas teemaga edasi minna. 

«Kui positiivne äriplaan kokku saab, siis peaks siin olema kolm partnerit: linn, riik ja erasektor. Näiteks Tartu linna selle aasta investeeringute maht on 40 miljonit, mis tähendab, et üksinda me seda ehitada ei suuda,» sõnas ta. 

Arena Tartu eskiisprojekti eestvedaja Tanel Tein andis mõista, et pall ongi nüüd linnavalitsuse väravas. «Suur küsimus on see, millise variandi ja millise asukohaga edasi minnakse. Aga kõige tähtsam on see, et linn peab halli ise soovima ja eest vedama,» sõnas ta.

Ka Teini sõnul on selge, et riigi abita pole halli ehitamine Tartusse mõeldav ning selle saamiseks juba töö käib. 

«Aga riik ei saa tulla appi, kui linnal pole soovi,» lisas ta. «Loomulikult on siin märgusõna ka laen, aga kõigepealt peab linn andma selge sõnumi. Meid ei rahulda see, kui öeldakse, et raha ei ole.»

Tein ise eelistaks halli asukohaks Puiestee ja Kasarmu tänava nurka.

Foto: Graafika: TPM