Omicumis arutatakse, kuidas matemaatikaga geneetikat aidata

Tartu ülikooli Eesti geenivaramu ja Eesti biokeskus võõrustavad sel nädalal rohkem kui sadat tippteadlast 16 riigist. Nimelt leiab Tartus Omicumi majas aset rahvusvaheline konverents «The European Mathematical Genetics Meeting 2017».

Konverents annab võimaluse ideeid vahetada neile teadlastele, kes kasutavad matemaatilisi meetodeid geneetikaprobleemide uurimisel. Tegu on interdistsiplinaarse üritusega, mis ühendab geneetikuid, matemaatikuid-statistikuid ja informaatikuid.

Kasu noortele teadlastele

Krista Fischer Foto: Andres Tennus

Konverentsi peakorraldaja, TÜ Eesti geenivaramu vanemteaduri Krista Fischeri sõnul on konverentsist väga palju kasu Tartu noortele teadlastele ja doktorantidele. See on kuldaväärt võimalus tutvustada oma tööd rahvusvahelisele publikule siinsamas kodulinnas, samuti karjääri alustamiseks vajalike teaduskontaktide loomiseks.

Konverentsi teemade ring on lai, ulatudes viimastel kümnenditel väga suure populaarsuse saavutanud ülegenoomsetest uuringutest – need on uuringud, mille eesmärk on leida suuremahulise analüüsi abil haigustega või muude tunnustega seotud geenimarkereid –, ja ülimahukate täisgenoomi-andmestike analüüsi problemaatikast kuni nn Mendeli randomiseerimiseni. Selle all mõeldakse meetodeid, kus geenimarkerid aitavad tuvastada seoseid, mis ei ole otseselt geneetilised – näiteks alkoholi mõju südamehaiguste riskile.

Konverentsi viimane päev on tervenisti pühendatud populatsioonigeneetikale ehk meetoditele, mis aitavad geeniandmete abil saada uusi teadmisi inimkonna ajaloost ja rahvaste rändamisest aastatuhandete jooksul.

Esinejate hulgas on teenekaid teadlasi USAst, Suurbritanniast, Saksamaalt ja mujalt riikidest, aga palju ka noori silmapaistvaid teadlasi. Viimaste hulka kuuluvad ka kolm peaesinejat: professor Matti Pirineni (Helsingi), kelle välja töötatud metoodika aitab paremini prognoosida haiguste geneetilist riski suuremahuliste uuringutulemuste põhjal, Dan Lawson Bristolist (Suurbritannia) ja Flora Jay Pariisist tegelevad eelkõige populatsioonigeneetika meetoditega.

Esimest korda Tartus

Niisugune matemaatilise geneetika konverents on väga pika ja väärika ajalooga, seda peetakse juba 1973. aastast, tänavu 45. korda.

Konverentsisarja traditsioon sai alguse Inglismaal, kus toimusid esimesed 13 konverentsi. Aastast 1986 on korraldajamaadeks saanud Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland. Ühe korra on konverentsi peetud veel Belgias, Taanis ja Itaalias.

See, et 2017. aasta konverentsi korraldajaks valiti Tartu, väärib tähelepanu.

Otsus langetati eelmisel aastal Newcastle'is, kus lisaks Tartule kandideerisid ka Lübeck ja Cagliari (Itaalia, Sardiinia).

Ei saa läbi muuseumita

Umbes kaks kolmandikku praegusest, 5. aprillil alanud ja 7. aprillini kestva konverentsi delegaatidest on  pärit välisriikidest ja paljudele neist on see esimene reis Eestisse.

Seetõttu on programmi lisatud ekskursioon Eesti Rahva Muuseumisse, aga ka TÜ Eesti geenivaramusse, näitamaks Eestis tehtavat teadust. Loodetavasti viivad osalejad koju kaasa teadmise Tartust kui suurepärasest konverentsipaigast.