Robotid päästsid mõmmikut hädast

Mõmmik ei pidanudki kogu aeg paigal istuma, mõni robot suutis ta ka paigalt liigutada ja ülejäänud maja vaatama viia.

FOTO: Kristjan Teedema

Väike karvane karumõmm oli elanud üsna rahulikku elu selle päevani, mil tehnikaentusiastid otsustasid teha temast päästmist vajava kannatanu kõrghoone kolmandal korrusel.


Tegelikult ei läinud elu ka siis väga palju põnevamaks – vaade oli küll hea, kuid päästetöödele saadetud 23 robotist jõudsid tema juurde vaid üksikud. Neistki otsustas mõni karu nina all otsa ringi keerata ja ilma temata tagasi esimesele korrusele roomata.

Õpilastele mõeldud Robo­Miku robotiehitamise võistluse seekordseks ülesandeks oli päästetöö. Päästerobot pidi seiklema spetsiaalselt ehitatud kolmekorruselises nukumajas, juhiks ainult must joon põrandal.
Joone peale olid rohelisest ja hõbedasest teibist tehtud kriipsujukud ehk kannatanud, robot pidi nad ära tundma ja neist märku andma.

Edukaid päästmisi vähe

Must triip viis sinka-vonka mööda tõusuteid ja ruume kolmandale korrusele, kus ootas mõmmik, et nutikas robot ta kaasa võtaks ja mööda tuldud teed majast välja viiks. Punkte anti nii tuvastatud kannatanute, läbitud ruumide kui ka mõmmiku transpordi eest.

Kõik käsklused tuli robotile sisestada enne võistlust, stardis sai vaid sisselülitusnuppu vajutada ning edasi oli tehispäästja omapäi.

Esimesena edukalt karvakera transportinud Tallinna 21. kooli, inglise kolledži ja Nõmme põhikooli ühendvõistkond kasutas korraldajate lubatud võimalust paigutada karule vöökaelarihm, mille robot lihtsalt öeldes ära tundis.

Ramses Sepp, kelle isa juba aasta jagu robootikaringi veab, seletas asjalikult, et nemad pidasid mängukaru liiga pehmeks, et puutetundlikud sensorid seda kindla peale tunnetaksid.

Karu päästmine siiski ei õnnestunud: esimesel korrusel, vaid veidi enne lõppu jäi robot toppama uksepiida taha.

Ka ükski teine võistkond ei saanud karu majast välja, kuid kolm robotit tõid mõmmiku ära tema toast.

Võitnud Narva humanitaargümnaasium ei saanud karu üldse kätte, aga kogus muidu väga hea soorituse eest kõige rohkem punkte.

Robot jäi starti

Paljudele robotitele sai ületamatuks takistuseks aga juba esimene tõus. Rapla Vesiroosi gümnaasiumi kaheksanda klassi tüdrukute võistkonna, Kristel Taki ja Reelika Rätsepa karupäästja oli just üks neist õnnetutest.

Rätsep rääkis, et robot jäi esimese kallaku nuki peale põhjaga kinni ega suutnud ennast esimesele korrusele välja vedada. Kui sealt olekski üles saanud, siis järsku tõusu teisele korrusele poleks ta kindlasti ära teinud.

Kui vead teada olid, miks tüdrukud siis neid ära ei parandanud? «Aega ei olnud,» kehitas Rätsep õlgu.

Elva gümnaasiumi võistkonna juhendaja, võistlusel ka korraldajana kaasa aidanud Ramon Rantsus rääkis, et mida keerulisem ja rohkemate detailidega robot, seda lihtsam on teda segadusse ajada.

Ülesanne ise oli pärit aastatetaguselt Robotexilt, kus seda lahendasid üliõpilased palju keerulisemate robotitega. Tookord oli aga vaja vaid karu üles leida, mitte teda transportida.

Osalenud koolid
• Laiuse ja Vaimastvere põhikool, Rapla Vesiroosi gümnaasium, Tallinna tehnikagümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum, Nõo põhikool, Salme põhikool, Jõgeva ühisgümnaasium, Narva Kesk­linna gümnaasium ja humanitaargümnaasium, Väätsa ja Albu põhikool, Tallinna reaalkool, Kivilinna gümnaasium, Põltsamaa ühisgümnaasium, Võru I põhikool, Elva gümnaasium ning Nõmme põhikooli, Tallinna 21. kooli ja inglise kolledži ühendvõistkond.

Tagasi üles
Back