Lapsepõlve kirjandusauhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisu kuulusid Contra juhtimisel Riina Pauklin, Ädu Neemre ja Liis Pallon linnaraamatukogust ning Marge Pärnits mänguasjamuuseumist.
Rangeid valikukriteeriume rakendamata lähtus žürii valiku tegemisel siiski põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.
Contra sõnul oli žürii raske valiku ees, sest esimese hooga saadi kokku 23 kandidaati, kõik väga heade raamatute autorid. Aga muhedates, samas tõsistes ja pingelistes vaidlustes leidis žürii ühise keele ja esiviisiku. Viie hulgast selgub ka laureaat.
Raamatute lühitutvustused
Kätlin Kaldmaa raamatu «Halb tüdruk on jumala hea olla» (Varrak) kohta arvas žürii, et tänapäeva Pipi Pikksukk ei tõsta küll hobuseid ja sajakiloseid rahakohvreid, aga vembud on praegu isegi vingemad.
Kadri Lepa raamatus «Poiss, kes tahtis põgeneda» (Tänapäev) saab põgenemissoov pidevalt uue näo, lisanduvad vaimsed ja füüsilised takistused, aga soov ei kao. Samal ajal on kogu aeg pinge õhus, et äkki põgenemist ei toimugi.
Kairi Look on meister lustakuse peale. Tema «Härra Klaasi pöörane muuseum» (Tallinna keskraamatukogu) viib lugeja niisugusesse muuseumi, kus head pildid ärkavad vaatamisel ellu.
Aino Perviku «Hädaoru kuningas» (Tänapäev) on muinasjutt, mis mõjub uskumatult realistlikult. Žürii arvates on hämmastav, et nii lastepäraselt saab kirjutada poliitikast kogu selle karmuses.