:format(webp)/nginx/o/2017/04/05/6521041t1he7ca.jpg)
Seitse aastat tagasi rulliti Tamme staadioni kunstmuruväljakule maha uus kate. Taaralinna jalgpallurite jaoks oli tegemist ülioodatud sündmusega, sest senine kunstmuru oli pikkade aastate jooksul muutunud betoonkõvaks ning sellel mängimine tähendas tõsist julgustükki. Nüüdseks näitab selgeid amortiseerumise märke ka too seitse aastat tagasi maha pandud kunstmuru, kuid enne järgmist aastat pole platsile uut katet oodata.
JK Tammeka juhatusse kuuluv ja klubi noortetöö eest vastutav Indrek Koser tõdes, et Tamme staadioni kunstmuru on tõepoolest oma aja ära elanud ning pikemate korkidega jalgpallisaabastega seal enam palli taga ajada ei kannata.
Samuti on väljak muutunud iga aastaga üha kõvemaks, mis tähendab seda, et mida suuremaks sellel treenivad vutipoisid kasvavad, seda enam hakkab see jalgadele ja seljale mõjuma. «Ideaalne see väljak loomulikult ei ole,» kõlas Koseri resümee.
Sada treenijat korraga
Staadionit haldava sihtasutuse Tartu Sport juhatuse liige Eve Lill möönis probleemi olemasolu ning märkis, et talvega on väljak ka natuke ära vajunud. Ta ütles, et platsile puistatakse pehmendina kummigraanuleid, kuid väga suurt efekti see enam ei anna.
Eve Lille sõnul on väljaku amortiseerumise põhjustanud ühelt poolt paratamatu talvine hooldus (lume lükkamine traktoriga), lisaks on väljak tihti jäätunud, mis pole katte jaoks sugugi hea. Teisalt on kunstmuru nende aastatega saanud ka väga korralikult vatti – näiteks 2015. aastal, kui Annelinna kunstmuruväljak oli rekonstrueerimisel ning Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak alles helesinine unistus, polnud sugugi harukordne, kui Tamme väljakul võis korraga treenida lausa sadakond jalgpallurit.
Seda on aga selgelt liiga palju, standardite kohaselt võiks platsil toimetada korraga maksimaalselt kuni 40 vutimeest. «Hommikuti toimuvad seal ka koolide kehalise kasvatuse tunnid, nii et väljak on olnud tõsiselt ülekoormatud,» tõdes Eve Lill.
Tänavuse hooaja peavad aga väljak ning sellel treenivad jalgpallurid vastu pidama, sest selle aasta eelarve Tamme staadioni kunstmuru vahetust ette ei näe. Küll andis Eve Lill mõista, et kui kõik läheb kava kohaselt, võetakse asi ette järgmisel aastal.
«Eelarvestrateegiasse on see kirja pandud. Ilmselt puudutab see vaid uue kunstmuru paigaldamist, aluskihid ja drenaažid jäävad samaks,» ütles Lill. Siiski on võimalik, et sarnaselt Annelinna väljakule valatakse katte alla pehmendina toimiv tartaan. Lille sõnul peaks tööde maksumus praeguste arvestuste kohaselt jääma 300 000 – 400 000 euro kanti.
Järgmise aasta prioriteet, loodetavasti
Tartu abilinnapea, spordi valdkonna eest vastutav Tiia Teppan kinnitas esmalt, et linn soovib järjest jalgpalliväljakuid renoveerida ja taastada – tunamullu tehti korda Annelinna kunstmuruväljak, tänavu vahetatakse välja Reiniku kooli amortiseerunud kunstmuru, mida kasutavad õhtustel aegadel treeninguteks mitmed klubid.
«Igal aastal oleme mingi spordiobjekti prioriteediks võtnud ja selle järgi tegutsenud – tahaks tõepoolest väga loota, et järgmisel aastal jõuab järg Tamme staadioni kunstmuruni,» ütles Teppan.
Ta lisas, et asi sõltub ka sellest, kui kriitilises seisus väljak on – näiteks Annelinnas olnud enne rekonstrueerimist seis selline, et plats oli kivikõva ning nii sellel treeninud ja mänginud vutimeestele väga ohtlik.
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)