Vanglateenistuse konvoi tõi täna riiki Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali otsusega süüdimõistetud Dragomir Miloševići, kes asus karistust kandma Tartu vanglas.
Tartus asus karistust kandma Jugoslaavia sõjakurjategija
22. märts 2011, 15:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Milošević juhtis Sarajevo Rumeenia Korpust, mis piiras ja pommitas alates augustist 1994 kuni sõja lõpuni Sarajevo linna, vahendas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Korpus pani kindral Miloševići juhtimisel toime 15 kuud väldanud Sarajevo tsiviilelanike snaipritule ja pommitamise kampaania.
Kriminaaltribunal leidis, et Milošević on süüdi rahvusvahelise sõjaõiguse normide või –tavade rikkumises ning inimsusevastastes kuritegudes. Ta mõisteti süüdi terroris, mõrvades ja ebainimlikes tegudes, mis sooritati snaipritule ja pommitamise kampaania ajal, mis põhjustas suure hulga Sarajevo tsiviilelanike surma ja vigastamise.
Milošević andis end ise üles 3. detsembril 2004.
Kriminaaltribunal tegi 12. detsembril 2007 otsuse, millega Miloševićile mõisteti karistuseks 33-aastane vangistus, kuhu hulka arvestatakse ka vahi all viibitud aeg. Milošević kaebas otsuse edasi tribunali apellatsiooniastmesse, kes otsustas 12. novembril 2009 vähendada tema karistust 29 aastani, mille hulka arvestatakse ka vahi all viibitud aeg.
69-aastane Milošević asub karistust kandma Tartu vanglas samadel tingimustel, nagu teisedki Eesti kinnipidamisasutustes viibivad vangid.
Dragomir Milošević kannab karistust Eestis vastavalt Eesti valitsuse ja ÜRO vahelisele kokkuleppele, mis puudutab Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtuotsuste jõustamist.
Milošević on teine Jugoslaavia tribunali süüdimõistetu, kes Eestis karistust kannab. 26. juunil 2009 toodi Eestisse karistust kandma ka süüdimõistetud Milan Martić, kes oli Horvaatia territooriumil tegutsenud tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi viimane president ning kellele mõisteti 35-aastane vanglakaristus.
Kinnipeetava karistuse kandmise üksikasju ei avaldata
«Vangi Eestisse toimetamise kulud tasub vastavalt Eesti valitsuse ja ÜRO Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohustuste täitmise kokkuleppele tribunal,» rääkis justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus Postimees.ee’le.
«Karistuse täitmisega seotud kulud kannab Eesti. Kuna täiendavaid töötajaid juurde ei võeta ning muid investeeringuid ei tehta, lisandub täiendav toidukulu, mis on ühe vangi kohta 45-50 eurot kuus,» lisas Kõmmus.
Kõmmuse sõnul peaks vangi kogu karistuse kandmise aeg mööduma eelduslikult Eestis, kuid seda on mõjuvatel põhjustel võimalik muuta.
Ka Milan Martić kannab karistust Tartu vanglas ning ka tema karistusaeg peaks eelduslikult mööduma Eestis.
Küsimusele, kas uue vangiga seoses kehtivad mingid erilised turvamisreeglid, vastas Kõmmus, et Milošević asub karistust kandma Tartu vanglas samadel tingimustel, nagu teisedki Eesti kinnipidamisasutustes viibivad vangid.
«Kinnipeetava karistuse kandmise üksikasjad pole avalik info,» rõhutas ta.
«Neid riike on mitmeid, kus Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali otsusega süüdimõistetud karistust kannavad. Ei ole erilisi põhjusi, miks konkreetne vang ühte või teise lepingus osalevasse riiki saadetakse,» selgitas Kõmmus.