Sardell 80 senti. Viiner 20 senti. Isevärki baaris kantseldab vanapaar väsimatult Ümarlaua rüütleid

Anu ja Rein Valge on Narva maantee keldribaaris toimetanud kuusteist aastat peaasjalikult nii, et proua töötab ja mees juhendab, muheles peremees. Foto: Sille Annuk

Augustis kuldpulmi tähistavad Rein ja Anu Valge teenivad Tartu üheks omanäolisemaks joogikohaks peetavas Ümarlaua baaris pensionilisa.

Astu sisse iga päev 7–22, kutsub tagasihoidlik silt ühel Narva maantee kortermaja soklikorruse aknal. Lakoonilisest sildist ning sisenemisel ninasõõrmeisse tungivast kergest keldrirõskuse ja alkoholivine buketist ei maksa end heidutada lasta, sest jalapuhkajaid ja keelekastjaid ootab Tartus kultusliku staatuse saavutanud Ümarlaua baar. Omapärane oaas, kus aeg oleks justkui seisma jäänud.

«Arvake ära, mis puust on tehtud see malelaud,» osutab koha peremees Rein Valge tagakambris laua sisse meisterdatud ruudustikule. Reporter pakub pärna, mille peale Valge vaid muheleb. «Tumedad ruudud on mahagonist, heledad pöögist. Siin käisid varemalt professoridki mängimas,» teatab ta uhkusega.