Galerii: päästjad pidasid suure juubeli puhul rongkäiku ja kohtusid linnarahvaga

Sada aastat tagasi sai Tartust esimene linn Eestis, kus võeti palgale oma tuletõrjemeeskond. Suurt juubelit tähistasid Tartu ja Tartumaa kutselised ja vabatahtlikud päästjad rongkäiguga, mis kulmineerus raekoja platsil, kus suheldi linnarahvaga ning tutvustati huvilistele päästetehnikat.

Raekoja platsil võttis koha sisse üle kümne masina. Näha sai nii Annelinna komando moodsat, 32-meetrise redeliga varustatud Magirusi kui ka Võnnu vabatahtlike päästjate käsutuses olevat enam kui kolmekümne aasta vanust GAZ’i, millele sealsed nupumehed on peale monteerinud automaatkäigukasti. «See on kogu Eestis ainulaadne masin,» kiitis Võnnu mees Kaarel Tasa.

Üheks põnevamaks agregaadiks oli aga Elva komandole kuuluv kummilintidega päästemasin, mis on mõeldud kasutamiseks metsatulekahjudel ning raskel maastikul. Tartusse toodi see kohale mõistagi veoki kastis, kuid rongkäigu Aleksandri tänavalt raeplatsile tegi masin vapralt kaasa. Tänavu pole roomikut kustutustöödel veel vaja läinud, kuid nagu kinnitas selle juht, 25 aastat päästjana töötanud Sairos Vaimets, on masin kogu aeg lahinguvalmis.

Kuidas aga päästjatele tundub – kui kõrgelt nende rasket tööd tänases Eestis väärtustatakse? Enam kui 35 aastat päästjana töötanud Elva päästekomando meeskonnavanem ning Kavilda vabatahtlik päästja Jüri Arumets  nentis, et tavainimesed hindavad päästjaid kõrgelt, kuid poliitikud mitte nii väga, kui silmas pidada töötasu.

Tartu kesklinna komandos üle kuue aasta päästjana tegutsenud Marek Posti märkis, et rahvas usaldab päästeametit hästi palju, ja selle üle võib tõepoolest uhkust tunda. «Tavakodanikud ikka väga väärtustavad meie tegevust,» kinnitas ka Kaarel Tasa, kes on vabathtliku päästjana tegutsenud üle kolme aasta.

Koostöös Eesti tuletõrjemuuseumiga avati Tartu linna infopunktis ka ajaloolise tuletõrjevarustuse väljapanek, mis jääb avatuks aprilli lõpuni.

Tagasi üles