Rektoriks tagasi valitud Volli Kalm: oleks kohal olnud 250 inimest, lõppenuks valimised esimeses voorus

Volli Kalm. Foto: Sille Annuk

Tartu ülikooli rektorina jätkab rakendusgeoloogia professor Volli Kalm, keda valimiskogu eelistas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaanile Margit Sutropile. Kalm osutus valituks teises hääletusvoorus, esimeses voorus jäi tal vajalikust häälte arvust (126) kolmteist häält puudu. Teises voorus sai Kalm 147 häält ja valiti nii tagasi Tartu ülikooli rektoriks.

Professor Tõnu Lehtsaar märkis pärast tulemuste välja kuulutamist, et tema oli juba enne valimise algust suhteliselt kindel, et esimeses voorus rektorit ära ei valita. Millised olid teie tundmused valimisprotseduuri eel?

Sarnased, aga sõltuvalt sellest, kui palju inimesi tuleb kohale. Esimest vooru alustades oli suhteliselt palju inimesi puudu (valimiskogu pidanuks koosnema 250 liikmest, välja jagati aga 215 hääletussedelit – toim). Ma julgen nüüd takkajärele enesekindlalt öelda, et oleks kohal olnud 250 inimest, lõppenuks valimised esimeses voorus. Et sellelt lähtelt oli vaja kahte vooru, see mind tõesti ei üllatanud.

Kui Margit Sutrop nõustus rektoriks kandideerima, rõhutas ta, et teeb seda paljus selleks, et ülikooli sees tekiks diskussioon. Nägite te seda diskussiooni, näiteks kohtumistel eri valdkondade ja instituutide esindajatega?

Jah, muidugi. Ja see ongi suur väärtus, et ülikoolis on erinevad inimesed, et kõigi jaoks ei ole probleemiks ühed ja samad asjad. Erinevused tulevad juba sellest, et mõni instituut on väga teadusmahukas, väga suur osa eelarvest on teaduseelarve, neil on oma probleemid ja mured. Mujal võib see olla teisiti ja on täiesti mõistetav, et ülikooli eri osadel on erinevad huvid.

Tõsi, need on kohati ka üksteisega vastukäivad ja seal on suuresti rektoraadi roll neid huvisid tasakaalustada ja leida ülikooli kui terviku parim huvi. Olen rõhutanud, et isiklikud, oma grupi huvid peavad jääma tagaplaanile ja esiplaanil peavad olema ülikoolikesksed üldised huvid.

Kuidas teie tegemised nüüd rektorina edasi lähevad? Uus ametiaeg algab 1. juulil, kui palju otsi tuleb enne kokku sõlmida ja kui palju saate jätkata nii-öelda sama hooga?

On mõlemat, nii jätkamist kui uut alustamist esimesel juulil. Eelkõige seisneb see selles, et peame üle vaatama ja tegema parandusi selles osas, mille eest keegi rektoraadi liikmetest vastutab. Mõnes mõttes võtame selle pildi lahti ja paneme seejärel kokku senisest parema nägemusega. Siis hakkame otsima kantslerit, olles paika pannud, mida temalt ootame ja milline on tema roll. Prorektorite meeskonna vahetus – kui see toimub, aga mingis osas ilmselt toimub – see on esimesel juulil. Aga struktuuri, vastutusalade, alluvuste kokku leppimine võib selleks ajaks tehtud olla.

Mis võiks olla kõige suuremad õppetunnid, mille te võtate oma eelnevast ametiajast uude ametiaega kaasa?

Neid õppetunde on peaaegu iga päev, aga suurimad … Võib-olla tulevad need sellest osast, kus tuleb tunnistada, et olen mõnikord alahinnanud ülikoolivälise kommunikatsiooni tähtsust suurte, põhimõtteliselt kogu ülikooli ja seeläbi ka kogu ühiskonda puudutavate muutuste tegemisel. Näiteks uue põhikirja sisus ja vastuvõtmises kokku leppimine, mis leidis väga laia kajastamist ka ülikoolivälises meedias.

Aga ma usun, et õppida on ka head, pean näiteks väga heaks sammuks seda, mille väärtust ma isegi algul ei osanud mõelda: et dekaanid on nüüd rektoraadi liikmed, esimest korda ülikooli ajaloos. See on väga palju juurde andnud – informatsiooni ja ideede kiire vahetuse, valdkonnad ja valdkondade tippjuhid on rektoraadile palju lähemal. Tulemus on isegi parem, kui seda algul oleks osanud ette näha.