Tartu jagab 26 ja pool tuhat eurot rahvarõivatoetust

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvarõivas on kallis rõivas.
Rahvarõivas on kallis rõivas. Foto: Stanislav Moshkov

Suvisele noorte laulu- ja tantsupeole mõeldes toetab Tartu linn 26 493 euroga kultuuriühingute ja üldhariduskoolide tantsuringe, et nad võiksid endale soetada puuduva osa rahvarõivaist – käigu jutt siis pärgadest, pluusidest, liistikutest või rõivaste täiskomplektidest.

Toetust saavad 16 rahvatantsurühma neljast mittetulundusühingust ja kaheksast üldhariduskoolist.

Abilinnapea Tiia Teppan ütles, et tema ei mäleta, et nii suurt toetust rahvarõivaste soetamiseks linn kunagi varem oleks jaganud.

«20 000 eurot oli 2017. aasta eelarvesse meil juba planeeritud,» selgitas ta. «Aga kui hakkasime saadud ettepanekuid täpsemalt vaatama, siis nägime, et natuke tuleb puudu. Aga kuidas sa laste ilu arvelt ikka kokku hoiad. Nii küsisime puuduoleva 6493 eurot reservfondist juurde.»

Rahvatantsuansambel Tarbatu saab 3000 eurot selleks, et nad võiksid soetada 10 poisi pluusi, 16 paari põlvpükse, 10 kirivööd ning 18 paari sukapaelu.

Tarbatu kunstiline juht Jaanus Randma ütles, et see on linnalt ilus źest. «Ainult kiidusõnad neile, kes selle kõik välja kauplesid,» tunnustas ta.

Küsimusele, kas rahast kirjeldatu ostmiseks ikka jätkub, vastas Jaanus Randma, et eks nad kõigepealt võtsid rahvarõivaste tegijailt pakkumised ning alles siis tegid linnale oma ettepaneku.

«Sa pead ikka vaatama, et selle raha eest saaks võimalikult palju,» kirjeldas ta. «Hinnad mängivad väga suurt rolli, tuleb tegijaid otsida.»

Randma märkis, et üks rahvarõivameistrite esindajaid on Silvi Allimann oma kompaniiga Tallinnas. On aga ka väiksemaid tegijaid. Rahvarõivapluuse pakub Jassi talu.

Teise küsimuse peale, kas need on ikka päris rõivad, vastas Randma, et loomulikult on. Ta tunnistas, et natuke peab materjali valima, kuna täislinaseid pluuse on raske triikida. Ka täisvillased püksid kortsuksid kergesti ja läheksid hargivahelt tupsuliseks – tantsija peab hea välja nägema.

«Kõige tähtsam on, et rõivas pärast esimest pesu kokku ei tõmbuks,» lausus ta.

Mis kirivöödesse puutub, siis need tuleb Randma sõnul lasta teha alati käsitööna, alles siis võib kindel olla, et vööd pikaks ja peenikeseks välja ei veni.

Rahvarõivatoetust saavad veel Jaan Poska gümnaasium, Miina Härma gümnaasium, Karlova kool, Kivilinna kool, Hansa kool, Forseliuse kool, Mart Reiniku kool, Veeriku kool,  rahvatantsuseltsid Torbikud ja Lustijad ning Tartu ülikooli rahvakunstiansambel.

Linna kultuuriosakond oli moodustanud ka komisjoni, kes rühmade ettepanekuid sõelus, arvestades seda, et rühm püüdleks eelseisvale tantsupeole ja oleks käinud ülevaatustel. Samuti seda, et rühm oleks osalenud 2014. aasta üldtantsupeol või 2016. aasta Tartumaa tantsupeol Hingepuu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles