Kunstnik lõi heatahtliku trollimaailma

Pille Tammela trollipiltide lummusesse võibki jääda, sest nendelt peegelduvad heatahtlikud emotsioonid on vahetud ja väga kergesti mõistetavad. Foto: Repro

Pille Tammela tuleb kohvikusse Uduga. Udu on hüpnotiseeriva pilguga siberi husky, kes võiks pärit olla sealtsamast maailmast, kust Pille Tammela loomingki – ebareaalsuse ja reaalsuse piiri pealt.

Kui jumal on loonud koeratõu, kel on helesinised silmad, siis miks ei oleks võinud ta luua kedagi, kelle kohalolekut on pigem aimata kui näha – ühe varjus elava ja omaette toimetava trollirahva.

Pille Tammela on sellist nähtamatute olevuste kohaloleku tunnet tajunud Norras, kus ta veetis kunstikooli õpingute ajal terve aasta. Sealt ta selle trollipisiku saigi.

«Kõik mu persooninäitused on olnud trolliteemalised,» sõnab ta ja noogutab oma helesiniste silmadega koerale. «Istu, Udu, istu!»

Kelner tuleb jooksujalu ja toob Udule kausi veega – Udu joob ahnelt. «Tubli koer!» kiidab perenaine ja silitab looma tihedat kasukat, mil on ilus hõbevalge krae.

Pille Tammela piltide trollidki on enamasti hõbevalgete juuste ja heledate silmadega olevused, kelle üle sobiks hästi just Udu valvama.

Norras on trollid suured ja mürakad ning Rootsis pisikesed, kuid Pille Tammela loodud trollirahvas tundub kodune ja eestimaine. Kunstnik ütleb, et trolli nimetusse tulebki suhtuda tinglikult.

«See annab mulle lihtsalt tohutu vabaduse, aitab mul emotsioone vahendada,» selgitab ta. «Ja mitte keegi ei saa mulle näpuga näidata, et seda või toda pole olemas...»

«Niuks, niuks!» ütleb vahepeal Udu ja vaatab igatsevalt kohvikuaknast välja.

«Ole viisakas, ei lähe sinna!» keelab perenaine.

Emaga kooli kaasa

Pille Tammela lapsepõlvest möödus suur osa Tartu agulihoovides Kastani tänaval puitpitskaunistustega majade ja kahekordsete puukuuride vahel. Ta on kunstipedagoogist Aili Tammela laps.

«Ma olin lapsepõlves nõus pigem varahommikuti väga pika maa maha vantsima ja koos emaga kooli kunstitundidesse minema kui üle tee asuvasse lasteaeda jääma,» ütleb ta. «Mulle on alati meeldinud omaette pliiatsi ja paberiga toimetada.»

Kunstilembus on jälitanud nende perekonda mitu põlve järjest. Pille Tammela räägib oma vanavanematest, nimetab onupoega Eero Tamme ning lobiseb veel onust, täditütrest ja vennast, samuti tütardest Pii­best ja Loonest. Lõpuks mainib Moostes aset leidnud nelja põlvkonna kunstinäitusi, mida nende perekond on korraldanud.

Tartu on aga endiselt Pille Tammela kodulinn ja siin on tema meelest imeline elada. Palju kunsti, palju loomeinimesi, kohvikuid ja galeriisid...

Pille Tammela on abielus mehega, kel on hüüdnimi Zepp ning kellest sai saatuse tahtel samuti kunstnik – rohkem küll kujundaja-kunstnik ning hobi korras ka muusik.

Margus Nõmm ehk Zepp lööb kaasa iiri muusika bändis Paddy’s.

Eelmise nädala neljapäeval ehk patrikupäeval leidis Vilde restoranis aset bändi ja selle sõprade ühine esinemine, kus ühel hetkel toetasid ansamblit kuus viiuldajatüdrukut. Iiri rütmid kiskusid toolidelgi jalad all vibama.

Pille Tammela naudib väga selliseid õhtuid, kuid jälgib toimuvat siiski natuke kõrvalt. Tema visandiplokk võib samal ajal täituda suure hulga uute ideedega.

Abikaasa Margus Nõmm ütleb, et tema naine on ühtviisi ilus ja põnev inimene – tal on kogu aeg üks imelik joonistamise tuhin peal.

«Mõnikord toovad inimesed oma lapse foto ja tellivad Pillelt pildi, kus mõnel trollil oleks nende lapse nägu peas,» kirjeldab Zepp. «Teinekord küsib ta minu käest, kuidas võiks üht või teist pilti lahendada. Näiteks on tal pildi nurgas üks troll valmis ja siis ta pärib, mida teised trollid seal tegema võiksid hakata.»

Pildid lasteraamatuis

Praegu on kunstnikul käsil mitu tööd, muusikateemalise lauamängu kujundamine ning Lehte Hainsalu loomingu kogumiku illustreerimine.

Esimene koostöö Lehte Hainsaluga oli tal 2003. aastal. Siis nägi ilmavalgust noorematele lastele mõeldud lustakas lugemik «Kool on koolon».

Pille Tammela ongi illustreerinud peamiselt lastekirjandust. Päris esimesena tuli tema juurde sellise sooviga Urmas Nemvalts, kes üllatas siis oma kirjanikurolli ning looga, mille tegelased olidki trollid. See oli umbes kümmekond aastat tagasi.

Trolliteema ei ole siiski ainus, millega Pille Tammela tegelda püüab. Ta portreteerib meelsasti inimesi, maalib linna- ja kohavaateid ning käib rahvaülikoolis kirjakunstikursusi juhendamas.

Ta on ka niisugune naine, kes saab hakkama ühevõrra hästi nii kunstnikuks olemise kui kodu- ja pereelu juhtimisega. Talle meeldib oma kätega teha väga paljusid asju.

Üks Pille Tammela aeganõudev projekt oli lapse sünnipäevaks nukumaja ehitamine. Aga mitte sellise maja, kus mängides peaks laps, nina maas, mööda põrandat roomama, vaid niisuguse, mil on põnev ruumijaotus kolmel korrusel ja ärklikorrus just silmade kõrgusel.

Udu niuks läheb kohvikus aina nõudlikumaks. Pille Tam­mela heidab pilgu koera käppadele, mis on kohvikupõrandale rea jälgi jätnud, ja ohkab: «Ega mulle see lähenev kevad ja pori kohe üldse ei meeldi. Aga lähme siis!»

CV
• Sündinud 25. veebruaril 1971 Tartus.
• Õppinud Miina Härma nimelises Tartu 2. keskkoolis, Tartu kunstikoolis, Põhja-Norra Heimly rahvaülikoolis, Põhjamaade kunstikursustel ning Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal.
• Personaalnäitused Vanemuise, Postimehe ja Vilde kohvikus, Gildi galeriis, E-kunstisalongis ning Tallinnas, Riias, Vilniuses ja mujal.
• Osalenud töödega paljudel teistel näitustel nii Eestis kui Põhjamaades.
• Tartu Kunstnike Liidu liige aastast 2006.
• Abielus Margus Nõmmega, tütarde Piibe ja Loone ema.
• Peres elab kaks koera, siberi huskyd Udu ja Sume.