Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/23/6484105t1h6d5e.png)
Pool tundi enne talihooaja viimast starti Tähtvere spordipargis tekkis küsimus, kes mu suusad määrib. Nägin kunstlumeringil askeldamas Vahur Teppanit, Lemeksi suusasarja peakorraldajat. Seadis rajapiirdeid paika ja lippe püsti. Mainisin talle oma muret. Ta lubas, et aitab. Minuti pärast tormaski hooldemajja. Kümme minutit enne starti sain ettevalmistatud suusad kätte.
Järgmised kaks tundi täitis Teppan võistluste kommentaatori rolli. Siis, vastu õhtupimedust pani endale ka suusad alla ja sööstis 12-kilomeetrisele vabatehnikarajale. Vastased polnud papist, näiteks Eesti maratonisõitjate liider Martti Himma ja sprindikoondislane Peeter Kümmel. Kuid kumbki neist ei võitnud.
Teppani sõidustiili ökonoomsus, tema taktikaline taip, tehniliselt filigraansed manöövrid ning lõpuspurdi teravus panid imestama, kuidas on võimalik, et mees, kes peaaegu ei treenigi, edestab neid, kes kuuluvad Eesti suusaparemikku.
/nginx/o/2017/03/23/6484131t1h4013.jpg)
Ent Teppani võit polnud midagi erandlikku. Eelmise kuu algul alistas ta Lemeksi sarjas Lähtel klassikasõidus koondislase Karel Tammjärve, olles enne starti seisnud ligi kolm tundi künkal tuule käes, hoidnud võistluse korraldusohje ja kommenteerinud teiste sõitu.
Läinud nädalalõpul tuli üllatustele lisa. Teppan lõpetas Eesti meistrivõistlustel koos Tammjärvega teatesprindi teise kohaga. Kiiremad olid vaid Eesti sprindikoondise kaks absoluutset parimat, Raido Ränkel ja Marko Kilp. Teatesõidus tuli ta koos Tammjärve ja Kümmeliga Eesti meistriks, kusjuures klassikadistantsi avavahetuse kiireimana edestas ta Lahti MMil eestlastest parima koha saavutanud Algo Kärpi.
Muidugi võib väita, et Teppan on ju endine koondislane, seepärast suudabki kõvasti sõita. Nõus, ega luuavarrest pauke tuleks. Aga kas ta ka harjutab? Olen veetnud enamiku õhtupoolikuid ja nädalalõppe suusaradadel, kuid pole kordagi Teppanit treenimas näinud. Küll olen teda näinud hommikuti spordisaalis rühmatunde juhendamas ja Limpa suusakoolis väikelastele suusatunde andmas, sügisest saati hilisõhtuteni Tähtveres suusatajate hooldemaja ehitamas, rääkimata võistluste organiseerimisest ja kommenteerimisest. Küsige temalt, kui palju ta harjutab – aga vastust te ei saa. Sest ta ei pühendu juba ammuilma enam treenimisele, mistõttu ei ole ka millegi üle arvet pidada.
Lihtsurelikel ei maksa siit järeldada, et ka vähese harjutamisega saab tugevaks. Ei saa, pole lootustki. Aga igal juhul on päevast päeva treenivail Eesti koondise liikmeil põhjust juurelda, mis moodi on võimalik, et tsunftiväline mees neid ohustab, koguni edestab. See peaks käima nende ametiau pihta.
Kui pärisin Teppanilt hiljuti Limpa suusakoolis, miks ta rohkem ei treeni, kindlasti võiks pääseda Eesti koondisse, vastas ta siiralt imestades: «Aga kes siis lastega tegeleks?!» Just sellisest mehest sõltub Eesti suusatamise tulevik.