Tartu Lastekaitse Ühingu uus juhataja Triin Nõmmistu soovib organisatsiooni mainet tõsta ning seista selle eest, et paljulapselised pered ja üksikvanemad ning kõik abivajavad lapsed saaksid märgatud ja aidatud.
Noor naine lükkab lastekaitseühingule hoo sisse
Teisisõnu on lastekaitse ühingu eesmärk seista laste vaimse ja füüsilise tervise, arendava keskkonna ja turvatunde eest. Selle eest, et ühiskond oleks lapsesõbralik ning kõikidel lastel õnnelik lapsepõlv.
Juba 1989. aastast tegutseval Tartu Lastekaitse Ühingul on olnud pühendunud liikmeid, kes teevad tänuväärset tööd. Nad on pingutanud, et koolivaheaja tasuta supp ei kaoks, et puudustkannatavatele peredele jagataks rõivaabi.
Siiski tunti puudust uutest eesmärkidest ja paremast organiseerimistööst.
Tartu Lastekaitse Ühingu liige Tiina Aasmäe kutsus ühinguga liituma 29-aastast Triin Nõmmistut, kes on kahe lapse ema, õpib turundust Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor, on Eesti Ettevõtlike Noorte Koja (JCI) liige ning korraldab heategevusega seotud ettevõtmisi.
Triin Nõmmistu ei vastanud algul midagi, jälgis ühingu tegemisi kõrvalt kuni sattus ühele rõivaste jagamise päevale.
Inimesed võitlesid asjade pärast
«See oli vaatepilt, mida ma ette kujutada poleks suutnud,» meenutas ta. «Inimesi tuli ja läks. Ruumis viibis korraga üle viiekümne inimese, kes võitlesid rõivaste pärast. Erakordne oli seegi, kui meeletus koguses neid esemeid oli ühingule annetatud. Järelikult neid, kes aidata soovivad, on samuti palju.»
Seejärel võttis Triin Nõmmistu oma aja ja teadmised ning lõi korra ühingu paberimajandusse. Luges läbi mittetulundusühingu seaduse, täiendas põhikirja. Kõik, kes tahtsid liikmed olla, kirjutasid uued avaldused.
Üldkoosolekul viibijaile sai selgeks, et nende ühingu uus juhataja ei saa olla keegi muu kui Triin Nõmmistu. Alates 7. veebruarist nii ongi. Ühingul on on kolmeliikmeline juhatus ning terves ühingus on kokku kaheksa inimest. Kaasa löövad vabatahtlikud.
Uue juhataja eesmärk on näidata lastekaitseühingu tegevust väljapoole nii palju kui võimalik. «Et leiduks rohkem annetajaid ning firmasid, kellega koostööd teha ning me tegevus oleks läbipaistev. Et kõigile saaks selgeks, et lastekaitse ühing ei võta, vaid annab,» rääkis ta.
Hea nõu puudus
Asi, millest lastega pered ja üksikvanemad Triin Nõmmistu sõnul sagedasti puudust tunnevad, on nõustamine. Kust saada kas juriidilist või inimlikku abi ja lahket sõna, kuidas oma keerukate suhete või majandusliku nappusega hakkama saada.
«Meil on riigis väga palju kriisiabitelefone, aga seda ühte ja õiget üles leida on raske,» ütles Nõmmistu.
Ka märkis ta, et väga sageli helistatakse talle kui lastekaitsespetsialistile, kes ta aga sugugi ei ole. Ja mõnikord hoopis kardetakse, et lastekaitseühingult abi küsides ilmub kohale lastekaitsespetsialist, kes hakkab karme küsimusi küsima. See hirm on alusetu.