/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2011/03/17/540132t1h8c62.jpg)
Professor Raul Eametsa juhtimisel koostatud vilistlasuuring näitab, et oma koha elus leiab üle 95 protsendi ülikooli lõpetanuist. Tartu Ülikooli vilistlastest oli aasta pärast diplomeerimist rakenduseta vaid kolm protsenti.
Tööturg tõotab rakendust enamikule tudengeist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring vaatles 14 Eesti kõrgkooli vilistlaste olukorda 2010. aastal, aasta pärast diplomi saamist. Tööle oli läinud 54 protsenti, õppis kümme protsenti ning töötas ja õppis 26 protsenti küsitletuist.
Keskmiselt oli kõrgkoolide vilistlastest rakenduseta vaid neli protsenti. Rakendatute hulka kuuluvad ka ajateenistusse läinud ning lapsehoolduspuhkusel olijad.
«Kui eriala, mida tudeng õpib, on talle põnev ja ta võtab õppimist kire ja naudinguga, siis tõenäoliselt ta leiab ka töö,» kommenteerib Tartu Ülikooli karjääri- ja psühholoogilise nõustamise talituse juhataja Piret Tatunts. «See töö ei pruugi kohe langeda kokku unistusega, aga unistuste tööle aitab lähemale igasugune töö.»
Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets lisab, et vilistlasuuringust nähtub ka magistrikraadiga inimeste konkurentsieelis tehnika- ning loodusteaduslikku haridust eeldavail töökohtadel.
«Tehnikateadustes ja loodusteadustes jätkab enamik magistrantuuris,» sedastab Eamets.
Töö toetab õppimist
Keemia bakalaureusetöö kaitsmiseks valmistuv Ott Kekišev ütleb, et jätkab väga tõenäoliselt Tartu Ülikooli magistrantuuris.
«Bakalaureusekraadiga sobivat erialast tööd leida on üsna ebatõenäoline. Ma olen ammu enda jaoks selgeks mõelnud, et tuleviku kindlustamiseks tuleb edasi õppida, ilmselt ka doktorantuuri minna,» kõneleb Kekišev.
Neljakümnest tudengist, kes 2008. aastal koos Kekiševiga Tartu Ülikoolis keemiat õppima asusid, on tänavu diplomit taotlemas paarkümmend. Kekiševi sõnul valis muist sisseastujaist esialgu keemia madala vastuvõtulävendi tõttu, minnes üsna pea üle muudele erialadele.
«Kõhklemist, mida edasi teha, on päris palju,» vahendab Kekišev kaasõppuritelt kuuldut. «Mõned kaaluvad füüsikaõpetaja magistriõppesse minekut, osa mõtleb võtta aasta vabaks ja reisima minna.»
Õpingute ajal on Kekišev saanud projektist «Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad» mõni tuhat krooni kuus, korraldades 16 koolis üle Eesti keemiapraktikume. Seda rida kavatseb Kekišev ka jätkata, sest ei soovi ühiselamu- ja toidukulude katmiseks õppelaenu võtta.
«Igapäevasele palgatööle ma küll ei kipu. Küll kunagi see raha ka tuleb,» ütleb Kekišev.
Tartu Ülikooli füüsikaõpetaja magistrikraadiga lõpetav Taavi Adamberg pole tulevikuks kokkuleppeid sõlminud, aga tõenäoliselt asub ta sügisel tööle mõnes Eesti koolis. Adamberg ei välista siiski jätkamist ka doktorantuuris. Muret, et erialast tööd ei leia, Adambergi arvates füüsikuil pole.
«Ma pole juhtunud küll kuulma ühestki töötust füüsikust, pigem töötavad parimad mehed mitmekordselt üle,» räägib Adamberg. «Paljud juba on või on olnud tööl põhikooli füüsikaõpetajana, kuigi neil on ainult bakalaureusekraad.»
Magistrikraadiga on aga Adambergi hinnangul kindlasti võimalik valida, millisesse kooli füüsikaõpetajaks asuda. Mitte üksi füüsikas, vaid ka keemias, bioloogias ja geograafias kasvab juba aastaid peale vähem õpetajaid, kui koolidel vaja oleks.
Ehk aitab tutvus
Kursuse- ja elukaaslased Tanel Tang ja Liisa Vipp, Eesti Maaülikooli põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala kolmanda aasta tudengid, loodavad aprilli lõpuks ühele poole saada nii oma viimase eksami kui ka lõputööga. Siis plaanivad nad kolida Tallinna, pidades sealseid tööleidmise võimalusi võrreldamatult paremaiks kui Tartus.
Detsembris torkas Tang korraks juba jala põllumajandusministeeriumi ukse vahele, kui ministeerium otsis uut peaspetsialisti, kuid töövestlus jäi lühikeseks, kui selgus, et ministeerium vajab diplomeeritud ametnikku kohe. Praegu Tangil ega Vipil konkreetseid pakkumisi silmapiiril pole.
Tang tõdeb, et erialase võimaluse puuduses on tema ja Liisa erialal õppinuid sattunud näiteks panka laenuhalduriks. Kuigi põllumajandusvallas öeldakse töökäsi nappivat, pole karjatalitaja või muu lihttöölise amet päris see, millest kõrgharituna unistada, lisab Tang.
Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala viimast bakalaureuseaastat kokku võttev Juta Jago arvab, et magistrantuuris jätkamata meelepärasesse ametisse ilmselt ei saa.
Ta loodab oma esimese magistrandiaasta õppida Erasmuse programmi stipendiaadina Itaalias, teise Eestis.
«Mõni aeg tagasi käisime ekskursioonil Riigimetsa Majandamise Keskuse peakontoris ja peadirektor ütles meile konkreetselt, et RMK arvates ei valda bakalaureusekraadiga noored oma eriala veel piisava põhjalikkusega,» meenutab Jago.
Töökohad pole haihtunud
Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste sõnul ei maksa magistrikraadi siiski kõiki uksi avavaks võluvõtmeks pidada. «Mõnikord on tööandjale haridusest olulisem motivatsioon konkreetsel ametikohal töötada ja selleks sobivad isikuomadused,» selgitab Lühiste. «Samuti võivad tööandjat huvitada läbitud täienduskoolitused.»
Oma läbilöögivõime suurendamiseks ammutab Juta Jago praegu töökogemusi Eesti Metsaseltsi projekti «Noored Euroopa metsades» juhina.
«Üldiselt tundub mulle, et kes on tööd otsinud ja tahavad tööd teha, need on ka tööd saanud,» lausub Jago.
Ta toob näite metsandusüliõpilastest, kellega ta palju kokku puutub: 2010. aasta kevadsuvel lõpetanud enam kui poolest tosinast tuttavast on praegu töökoht kõigil, seejuures õpitud erialal.
Eesti Maaülikooli põllumajandustootmise eriala lõpetavad Tanel Tang ja Liisa Vipp jagavad küll veendumust, et magistrikraad annab tööturul bakalaureusekraadi ees eelise, kuid esialgu nad magistrantuuri poole ei vaata.
«Esiteks tahaks õppimisest puhata, teiseks rutem vanemate tasku pealt ära,» tunnistab Vipp.
Töötukassa statistika
• 16. märtsil oli töötukassal vahendada 2115 tööpakkumist. Vaid 118 tööpakkumise ehk 5,6% puhul kõigist pakkumistest oli nõutav kõrgharidus, neist omakorda 47 pakkumise ehk 2,2% puhul rakenduskõrgharidus.
• 2010. aasta lõpus oli töötukassas registreeritud töötutest rakendusliku kõrgharidusega 3%, bakalaureusekraadiga 7% ja magistrikraadiga 3%.
Allikas: töötukassa