Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas metsateede remont käis tõesti sõidutee hinnaga?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Et olukorda natukegi parandada, on Haavametsa küla mees Urmas Muug kaevanud riigi teesse väikesed kraavid. Palju neist abi pole, aga suurema vee juhivad need teelt siiski minema. | FOTO: Margus Ansu

Sel aastal tuleb Meeksi valla Haa­vametsa küla kuuele elanikule kevad teisiti. Küla Rasina-Mehikoorma maanteega ühendav kruusatee, mis on kevaditi alati üpris viletsas seisus, kuid sõidetav, on muutunud mülkaks.

Detsembris alustas Lemminkäinen Eesti AS riigimetsa majandamise keskuse (RMK) tellimusel tee äärde jäävate Kollo-Rihtepera metsateede rekonstrueerimist. Haavametsa küla elaniku Urmas Muugi sõnul on need tööd ning lagunenud kruusatee otseses seoses.

Nimelt väidab Muug, et mööda teed on voorinud raskete kruusakoormatega veokid, mis panidki teele kabelimatsu.

Kaks veokit

Muug nägi oma suureks üllatuseks kaht veokit teel sõitmas 20. või 21. veebruaril, kui päevased temperatuurid olid nädala olnud plussis ja tee juba pehmeks muutunud.

/ Graafika: Artur Kuus

RMK on rekonstrueerimas kolme Haavametsa-Aravu teega ristuvat metsateed. Kõigile neile pääseb ka mööda RMK-le kuuluvat Metskonna teed. Kuid et seda teed pidi on sõit pikem, pole imestada, kui juhtidel tuli tahtmine pisut lõigata.

«Igal kevadel on kruusateed kehvas seisus, maainimesed on sellega harjunud, aga siin on teepõhi ära lõhutud,» nentis Muug. «Mõistetav, et RMK-l on vaja teid ehitada. Tehke, aga tehke seda nii, et teised ei kannataks.»

Muug on mülkaks muutunud tee pärast võtnud ühendust RMK esindaja Rein Kilgiga, kes oli talle ka tunnistanud, et 20. ja 21. veebruaril olid veokid tõepoolest sellel teel sõitnud. Tartu Postimehele rääkis Kilgi aga teist juttu.

«Ma arvan, et ütlesin talle «võib-olla sõitsid», sest mina ei seisa kogu aeg seal juures. Mulle väitis ehitaja, et nad ei kasutanud seda teed, ning pealegi toimus vedu külmade ilmadega, sest muidu ei saagi metsas sõita,» kommenteeris Kilgi.

Mõistetav, et RMK-l on vaja teid ehitada – tehke, aga tehke seda nii, et teised ei kannata, ütles Urmas Muug.

Sama kinnitas ka Lemminkäinen Eesti ASi spetsialist Margus Kirš. «Seda teed mööda pole me kruusa vedanud, see on alusetu jutt!» teatas ta. «Vedasime mööda RMK Metskonna teed. Kui keegi kaebab selle tee äärest ja ütleb, et oleme tee vussi keeranud, siis võime seda teemat arutada.»

Sõna sõna vastu

Nii Kilgi kui Kirš rõhutasid ka seda, et tegelikult olevat see tee kogu aeg halvas seisus olnud. «Kui meie detsembris alustasime, oli see tee juba rööpasse sõidetud ja ära külmunud,» väitis Kirš. «See on tee omaniku (maanteeamet – toim) tegemata töö, teed pole õigel ajal siledaks tehtud. Ei ole üldse kevadelugu, kuid nüüd väga ausalt asjale läheneda.»

Iga päev sel teel sõitev Urmas Muug selle jutu peale vaid naeris ja ütles, et detsembris oli tee korras. «Pane need tegelased oma sõiduautodega siia sõitma, siis karjuks küll nii, et hääl ära,» lisas ta irooniliselt.

KOMMENTAAR

/ Erakogu

Tiit Valt
Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht

Maanteeamet on kursis Liispõllu-Järvselja-Aravu tee seisukorraga. Teed on viimati remonditud 2007. aastal ning praegune olukord on tingitud kevadistest oludest, kuna teel puuduvad kraavid ning kandevõime on ebapiisav.

Maanteeamet ning meie hooldepartner AS Eesti Teed on selle tee seisu­korda pidevalt jälginud ning kandevõime vähenemisel on maanteeamet ka koormuspiirangud kehtestanud.

Maanteeametil puudub info, kes konkreetselt on eiranud kehtestatud koormuspiiranguid, kuid oleme tee olukorra muutusest järeldanud, et ilmselt on sellel teelõigul siiski veokitega sõidetud.

Pärast tee muldkeha sulamist ja tahenemist on võimalik teekate korralikult hööveldada ning siis selgub ka täpsem remondivajadus.

Tagasi üles