Karikaturisti ja laagriluule koguja elu võtab kokku näitus

Üks väike osa Viljar Ansko (pildil keskel) elu ja tegevust kajastavast väljapanekust. Foto: Raimu Hanson

Eesti kirjandusmuuseumis saab vaadata arsti, luuletaja, tõlkija, toimetaja, karikaturisti ja bibliofiili Viljar Ansko (luuletajanimega Viljar Kaarna, 17. mai 1948 – 20. detsember 2016) mälestusnäitust «Arst, kes elas luules». Neljas vitriinis on raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest, fotosid jm.

Viljar Ansko mälestusnäituse ja tutvustava teksti koostas Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infokorralduse eriala üliõpilane Piret Tarto, keda arhiivraamatukogu poolt abistasid Ave Pill ja Mariliis Õunapuu.

Viljar Ansko sündis Tartus, tema lapsepõlv möödus Kaareperes ja noorusaastad Kohtla-Järve töölisasulas Sompas. Piret Tarto andmeil oli Ansko kodu 1970. aastast kuni surmani Risti alevikus Läänemaal.

Ta õppis vaheaegadega 1970–1993 Tartu ülikoolis psühholoogiat ning lõpetas 1985 arstiteaduskonna. Enamuse aja oma elust töötas Ansko arstina, sealhulgas kiirabiarstina, psühhiaatrina Taagepera hooldekodus ja vaestearstina ehk ravikindlustamatute arstina Tallinnas.

Laagriluule koguja ja avaldaja

Aastatel 1990–1996 oli ta ajalehe Memento toimetaja. Ta asutas kirjastusühistu Anamnesia, kus ta koostas, toimetas ja andis välja üle 30 raamatu. Valdavas osas neist ilmus laagriluule nagu ka Memento ajalehtedes.

«Laagriluule kogumine oli tõepoolest Viljar Ansko elutöö – kokku kaheksa luulekogu ja 70 autorit, teiste seas Rein Sepp, Venda Sõelsepp ja Ilmar Onton,» märgib näituse koostaja Piret Tarto. «Mitme autoriga viis saatus teda kokku juba nõukogude ajal, mitmed otsis ta ise üles. Laagrimeeste ja -naiste luulet sai tol ajal koguda ja levitada mõistagi vaid salaja.»

Ansko jagas laagriluule kui žanri Tarto andmetel kolmeks – ehtne laagriluule, mis on loodud vahetult seal või hiljem mälestustes; enne vangistust loodud luule, mis võiski saada vangistuse ettekäändeks; ning kolmandaks luule, mis on loodud peale vabanemist ja mis kirjutati sahtlisse tihti protestiks, lootmatagi selle avaldamisele. Näituse koostaja oletab, et ilma Ansko pühendumuseta oleks paljugi sellest eriomasest loomingust aja jooksul kaotsi läinud.

Viljar Ansko (alias Viljar Kaarna) enda sulest on ilmunud luulekogud «Meeletuse meelas maitse», «Tuulelembest, luuletõmbest» ja «Aate Aabicatõed».

Karikaturist

Viljar Ansko hakkas tõsisemalt karikatuure joonistama 1971. aastal ülikoolis esimesel kursusel. Ta oli NAKSi (noorte andekate karikaturistide sõpruskond) asutajaliige, osales karikatuurivõistlustel ja -näitustel ning pani neid ka ise kokku.

Viljar Ansko on koostanud Tallinna kiirabi ajaloo, mis on 2001. aastal raamatuna välja antud. Ta oli Risti raudteejaama juures asuva Lääne-Eestist küüditatute mälestusmärgi «Raudtee rööpad mäletavad …» ideekavandi autor ja püstitamise eestvedaja.

Viljar Anskot on autasustatud Punase Risti IV klassi teenetemärgiga, Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärgiga, Kodanikupäeva aumärgiga ja Risti teeneteristiga. 2004. aastal valmis temast portreefilm «Unistaja».

Näitust Eesti kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) saab vaadata märtsikuu lõpuni.