Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

100 teraviljapeenra rajajad said ERMis seemnepakid kätte

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
100 terviljapeenra rajamise aktsiooni algataja agronoom Heino Laiapea (vasakul) jagas täna hommikul ERMi fuajees peenrarajajatele seemnepakke. | FOTO: Eili Arula

Agronoom Heino Laiapea algatas koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga (ETKI) aktsiooni rajada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel 100 kodumaise tera- ja kaunviljapeenart. Nüüd on aktsiooni jaoks 100 inimest koos ning esimesed neist said täna ERMi fuajees ka seemnepakid kätte.

Nüüd, mil saja peenra rajajad on leitud ja info selle kohta laiemalt levima hakanud, tekib juurde ka neid, kes samuti aktsioonist osa võtta sooviksid. «Meil oli kokkulepe, et 100 inimest ja 100 peenart. Mitte ühtegi rohkem, ega vähem,» sõnas Laiapea, olles kindel, et kõik aktsioonist osavõtjad kindlasti ka seemned maha külvavad.

Peenra rajajad saavad ETKI töötajate komplekteeritud 8 seemnepakki, kus on Jõgeva sordiaretajate loodud kodumaised tera- ja kaunviljaseemned: oder ’Maali‘ ja ’Anni‘, kaer ’Kalle‘, suvinisu  ’Voore‘ ja ’Hiie‘, põldhernes  ’Kirke‘ ja ’Mehis‘ ning põlduba ’Jõgeva‘.

Täna ERMis seemnepaki kätte saamas käinud Janika Solmann tunnistas, et on ise juba unustanud, kuidas nisu ja oder välja näevad. «Mu 2. klassis käiv tütar jäädvustab kogu peenra rajamise protsessi ja pärast koolis teeb sellest ettekande. Võib-olla jääb sel viisil talle ka paremini meelde, millise viljaga tegemist,» märkis Solmann, kes külvab ERMi fuajeest saadud seemned Võrumaale. Pärast vilja valmimist plaanib Solmann enda kasvatatud viljaga kangast värvida.

«Meil oli kokkulepe, et 100 inimest ja 100 peenart. Mitte ühtegi rohkem, ega vähem,» sõnas Heino Laiapea

Maaülikooli agroökonoomika ja turunduse osakonnajuhataja Ülle Roosmaa ja lektor Helis Luik külvavad viljad oma koduaedadesse Tähtvere valda. «Mul on maja juures vaid üks lillepeenar ja nüüd tuleb siis teravilja peenar ka juurde keset muruplatsi,» sõnas Helis Luik.

Ülle Roosmaa peab vana talu, kus ta külvab teravilja praeguse kartulimaa kõrvale. «Mul on ka sirbid olemas, millega sügisel vili ära koristada. Kes tahab, saab minu käest laenata,» sõnas Roosmaa. Ka lubas ta, et kutsub suve jooksul palju külalisi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks külvatud peenart vaatama.

Suur osa peenrakülvamise aktsiooni edust sõltub paraku kõigevägevamast. «Ma loodan, et ilmataat ikka soosib sel aastal meie ettevõtmist. Vast ei ikaldu,» sõnas Laiapea.

Esmaspäeval jagatakse 100 peenra rajajatele seemnepakke Paistu rahvamajas Viljandimaal ning 23. märtsil maaeluministeeriumi väikeses saalis. Peenarde rajajad asuvad pärast külvamist enda edusammudest märku andma 100 teraviljapeenra Facebook’i lehel.

Tagasi üles